Poolavalik kiri peaministrile

Oleme aastaid ajanud Eesti asja Keskerakonna ridades, aga sa oled nüüd nii suur tegelane, et ka vanajumal peaks mütsi peast võtma, kui su nime kuuleb. Tema võib ju võtta, aga mina ei võta. Meeldigu see sulle või mitte.

Kirjutasin kunagi, et ärge andke Tootsi turbaraba otsustuskorras Eesti Energiale. Sa ei suvatsenud vastatagi ja andsite. Siis oli ka rahandusminister Sester see, kes tagus rusikatega vastu rindu ja kinnitas, et valitsusel on õigus. Oli siis või? Täna olete selle teemaga käpuli ja usutavasti käpuli jäätegi.

Loen kolmapäevasest Eesti Ekspressist, et minister saatis Sõnajalad pikalt. See on usutavasti sinu valitsemisaja üks rumalamaid otsuseid ja avalikke sõnavõtte. Täna vist ainult minu meelest. Kas tõesti on maakeeli väljendatuna teile kõigile seal kõrgustes nii lühikese ajaga kusi pähe löönud ja võite oma lauslollust avalikult presenteerida?

Vaata, kui ettevõtted alustavad õigusriigis seaduslikku majandustegevust ja saavad riigi kehtestatud seaduste ja õiguste ruumis omale seaduslikud õigused ning kui riik need õigused omavoliliselt tühistab, siis sellisel juhul tuleb riigil kinni maksta mitte ainult heauskselt tehtud investeeringud, vaid ka ettevõtjate saamata jäänud tulu. Seda kohustavad meie riigi seadused.

Kui sa oled pannud pukki ministri, kes arvab, et istudes jumala paremal käel, võib ta keelata ja käskida ning juhtida riiki oma naiselike kapriiside ja küündimatuse tasandil, siis tuleb varem või hiljem hakata riigil rahakotti kergendama ja seda mitte vähe.

Sõnajalad ja teised arendajad on vaatamata nii kaitseministri kui ka majandusministri soovunelmatele käitunud seaduspäraselt. Teie ülbus ja ignoreerimine ei muuda õiguslikke probleeme olematuks ega seadusi kehtetuteks. Vähemalt nii palju peaks oidu peas olema, et üdini lihtsatest asjadest aru saada.

Mul on ka üks õpetlik isiklik kogemus sellest, kui kunagine sotsiaalminister Tiiu Aro koondas riigihaiglate direktoreid. Siis keeldus minister Aro – just oma naiselikule jonnile tuginedes – koondamisraha välja maksmast. Käisin aastaid riigiga kohut, kuni Riigikohus leidis, et minister ja riik on käitunud valesti ning kopsakad viivised jäid maksumaksjate kanda.

See, et sa omasuguste tähtsate ninadega nii siin kui seal poseerid, ei saa olematuks muuta riigis kehtivaid seadusi, mis on ühtmoodi täitmiseks nii sulle, mulle kui ka riigile. Läheb aega, mis läheb.

Olete juba mõjutanud õiguskaitseorganeid ja kohtuid ning mõjutate kindlasti ka edaspidi, aga see ei aita. Neid patte jumal andeks ei anna.

Näed, peale aastatepikkust kohtuprotsessi jäi Eesti Energia oma kaevelubadest ikkagi ilma. Nii läheb ka kõnealuse asjaga.

Sõnajalad mitte ei esitanud ultimaatumit, vaid nad püüdsid teid teiselt poolt pilvi maapeale tagasi tuua. Sa ei ole ju rumal inimene ja peaksid aru saama, et kui sul kodus ei ole asjad korras, siis pole sul mingit seljatagust olla selles positsioonis, kus sa täna oled. Täna ei ole rahvas enam nii loll, et sind ainult su positsiooni pärast austab.

Ja sa võiksid veidikenegi teemasse süüvida, mitte kuulata seda, mida sulle tahetakse presenteerida.

Meie ei jäta oma jonni, sest meil on õigus. Ühel hetkel peate hakkama vastutama selle eest, mis sita te olete maksumaksja rahakotile kokku keeranud. Oleks huvitav teada: kas valitsuse tasandil on üldse mõeldud, et äkki ongi arendajatel õigus ja kes siis vastutab maksumaksja raha raiskamise eest?

Ma ei tea, kas võtadki üldse vaevaks mu sõnumit lugeda või analüüsida, aga see ei ole enam minu asi. Te olete ju omaenese tarkusest niigi targad.

Olen kirjutanud, et sa ei saaks pärast käsi laiutada ja öelda, et mina ei teadnud järjekordselt midagi. Ja veel… Euroopa Liit sind sellest supist välja ei aita. Omatellitud muusika järgi tuleb ikka endal tantsida.

Continue reading “Poolavalik kiri peaministrile”

Pahalasest rikkur ja külaproletariaadi kammitsad

Usun, et paljud inimesed on Varese sadama lugudest surmani tüdinud ja tegelikult olen minagi, kuid paratamatult liiguvad mõtted omi radu ning selle valguses kangastub lähiajaloost silme ette nii mõnigi pilt, mida ma tahaksin lugejatega jagada.

Kas ei kuuluta ajalehes Saarte Hääl avaldatud lood Pahapilli küla olukorrast, millesse peaks külarahva arvates sekkuma üldsus, politsei ja kui võimalik, teab kes veel, mitte koguni dramaatiliseks?

Väidetavalt on ju seal rahu rikkumas üks äärmiselt halb ja negatiivne tegelane, sisserännanud ja juurteta rikkurist ärimees, kes terroriseerib tervet küla, kehtestades oma seadusi ning sundides jõuga külakogukonda omaenese seaduste järgi elama. Kõlab ju päris võikalt! Continue reading “Pahalasest rikkur ja külaproletariaadi kammitsad”

Ütlen hinge pealt ära

Ütlen hinge pealt ära: mulle ei meeldi, mis viimasel ajal meie riigis aset leiab. Pean end Eesti patrioodiks ega lase end kallutada nn idameelsete ja nn läänemeelsete eksitavatest juttudest – omalgi pea otsas ja elukogemust piisavalt, haridusest rääkimata.

Mulle ei meeldi, et meie peavoolumeedia on minetanud eestlasliku tasakaalukuse ning see on asendunud halvustava, rumalalt läbinähtava propagandaga, mis tihtilugu võtab hüsteerilise mõõtme.

Samas tuleb tunnistada, et meedias väljendatu on vaid truualamlik peegeldus protsessidest, mis saavad alguse poliitilistest otsustest, salasobingutest ning valgustkartvatest ja üldsust eksitavatest põhimõtetest. Continue reading “Ütlen hinge pealt ära”

Mõtteid elust enesest

Meie keskel liigub kõikvõimalikke vandenõuteooriaid. Mõned tunduvad tõeliselt absurdsed, kuid teiste mustrites võib leida ka loogilisena paistvaid detaile, mis ühtseks tervikuks liidetuna tekitavad ometi kahtlust, kas tegu ongi pelgalt teooriaga või on selle taga midagi sellist, mis vajaks konkreetsemat tähelepanu ja viitaks otseselt vandenõule.

Ühiskonnas kütab kirgi Rail Balticuga seonduv. Ühtede arvates on uue ühendustee loomisega Euroopasse tegu ainuõige lahendusega, teiste meelest on tegemist mõttetu rajatisega, mis poolitab riigi kaheks eraldiseisvaks üksuseks ja mille praktiline väärtus on tervikuna küsitav.

Mõni autoriteetne majandusekspert teab rääkida, et investeerijad Londonist on jätnud sellepärast Eestisse investeerimata, et ei oska raudtee puudumisel kohale tulla (sic!). Teised kardavad jälle, et rajatav raudtee tekitab üleliigset müra ja selle ehitamiseks ei ole meil üleüldse piisavalt looduslikku ehitusmaterjali. Esmapilgul tundub, et mõlemal osapoolel võib olla omamoodi õigus. Continue reading “Mõtteid elust enesest”

Üks Eesti – kaks maailma

Eesti Vabariik sai 99 aastaseks. Kes pidas paremaks tähistada meie kõikide pidupäeva kodus, kes seadis sammud vallamajja ning väljavalitud olid kutsutud presidendi vastuvõtule Estoniasse. Usutavasti ei ole mina ainuke riigikodanik, kes tundis esmakordselt kõikide nende aastate jooksul, mil me riik on olnud vaba, presidendi lugupidavat suhtumist oma rahva vastu. Ei olnud tema kõnes ei süüdistamist ega vastandamist. Lihtsalt selge ja asjalik olustiku peegeldus, millesse oli põimitud piisavalt patriotismisugemetega optimismi.

Meie riik ja meie inimesed, nii noored kui vanad – me kõik peaksime tundma uhkust oma riigi üle ning ühiselt arendama teda edasi. Me oleme hoitud, kaitstud ning õnnelikud, sest meil on suured ja tugevad sõbrad ning meil on olemas tingimusteta oma riik. Me peame olema solidaarsed, kuid väärikad oma põhimõtteid austades. Me peame suutma lahendada meie igapäevaküsimusi kogukonniti, seda toetab edukalt läbiviidav haldusreform. Ainult haridus ja tervishoid on vaieldamatult riigi prioriteedid. Kuldsed mõtted presidendiproua poolt! Continue reading “Üks Eesti – kaks maailma”

Kui energiline on Eesti Energia?

Endine Eleringi nõukogu liige, reformierakondlane Tarmo Mänd ütles mullu 24. septembril Hiiumaal toimunud konverentsil välja avaliku saladuse, mis asjasse pühendatute jaoks ei olnud uudiseks, kuid mis avab Eesti Energia olemuse paljudele eestimaalastele hoopis teistsuguses valguses, kui seda on julgetud senini tunnistada.

Mänd kinnitas konverentsil, et meie oma põlevkivi, meie au ja uhkus, ning sellest toodetud energia on sedavõrd kallis, et ei suuda turutingimustes konkureerida. Lisaks kinnitas Mänd kuulajatele, et Eesti Energia on pankroti äärel – 2015. aasta lõpus oli ettevõtte koguvõlg 952 miljonit eurot…

Tema poolt väljaöeldu on määratu tähendusega – annab selgituse ebaloomulikult kõrgetele võrgutasudele ja heidab valgust asjaolule, miks Eesti Energia lobitöö tulemusena blokeeriti alates 2012. aastast kõikvõimalike vahenditega uute, arvestatavate mahtudega elektritootjate turuletulek. Continue reading “Kui energiline on Eesti Energia?”

Minu saarlaseks saamise lugu

Minust sai saarlane 20 aastat tagasi, mil ostsin vana talukoha Liikülas. Kuna tollal ei olnud maareform veel Liikülla jõudnud, siis olid kõik majapidamised arvel vallasvarana ning iga majapidamise juurde kuulus hulgaliselt pisikesi maatükke, mis laialipillutatuna moodustasid niinimetatud küla territooriumi.

post

Kord, kui ma juhtusin käima vallamajas, pöördus minu poole tollane vallavanem ja kurtis, et teistes Mustjala valla külades on kinnistud juba moodustatud, aga Liikülas ei ole veel maade mõõtmisega algustki tehtud. Ta kahtles, kas Liikülas ongi ühtegi kohalikku inimest, kes võtaks kõik maareformi õigustatud subjektid kokku ning teeks küla maa-asjad korda.

Continue reading “Minu saarlaseks saamise lugu”