Tänan!

Head sõbrad!

Tänan teid kõiki, kes te hääletasite Europarlamendi valimistel minu poolt.

Arvestades üksikkandidaadi piiratud võimalusi oma seisukohtade levitamisel, jäin ma valimistulemusega rahule. Mind ei kutsutud ühelegi debatile ja peavoolumeedia keeldus minu seisukohti avaldamast. On ilmne, et sellise suhtumise pärast tuleb leida teised võimalused enese maailmavaate propageerimiseks. Selliste lahenduste loomisega me tegelemegi oma  mõttekaaslastega ja olen kindel, et järgmistel valimistel ei ole mul vaja enam esineda üksikkandidaadina vaid minu selja taha on koondunud oluliselt suurem hulk tublisid eestimaalasi, kes kõik jagavad minuga sarnaseid seisukohti. Seniks kõike kaunist ja jõudu võiduks!

Austusega
Harry Raudvere

Krutskeid täis “Pahapulli Pahalased” nüüd saadaval!

Tähelepanu! Tähelepanu!

“Pahapulli Pahalased” on krutskeid täis ja poodides saadaval.

Vabandame lugejate ees, arvestades üllatuslikult suurt nõudlust ja piiratud trükiarvu, kõikidele soovijatele Pahalasi ei jätku.

Ja kindlasti hoidke esmaspäeval, 20.05 silma peal Harry Facebook-i lehel! Midagi põnevat on tulekul…

Kes esmaspäevani kannatada ei jaksa, saab oma Pahalased koju haarata Apollo või Rahvaraamatu kauplustest.

Lähisuhte vägivald – probleem või farss?

Eemalt paistavad asjad teises valguses kui ninapidi juures olles. Täpselt nii ka uudised, mis Eestimaalt väikese viivitusega minuni jõuavad. Loen ja vaatan, mis on need meie riigi ja rahva jaoks elulised teemad, millest sotsiaalmeedia kajab ja peavoolu meedia järjepidevalt kirjutab. On need käsitletavad teemad siis tõesti nii olulised, et ületavad uudistekünnise ning neist tuleb ikka ja jälle hakata rääkima? Ju siis on, kui midagi muud ja asjalikku kajastada ei ole. Või ei saa ega ka oska.

Loe edasi “Lähisuhte vägivald – probleem või farss?”

“Pahapulli Pahalased”

Eessõna

Tõsielulisel fantaasial põhinevale rannarahva poolt suust suhu edasiantavatele juttudele.

Illustraator Erki Evestus.

Lutsu-vääriline Pahapulli rahvas

Eestlastel ei ole enamasti naabritega hästi.
Selle igihalja tõsiasja on Tammsaare jäädvustanud üha taas-elustatava „Tõe ja õiguse“ Andrese ja Pearu suhtesasina. Sama sassis on tänase Maarjamaa seisud – saared kaasa arvatud.
Mitte talude, vaid suisa külade, ilma- ja silmavaate pikkuses-laiuses sõidavad siitmaarahva suusad üha risti. Sarvitsi-rinnutsi kokku läinud arvamisi ja suhtumisi, tahtmisi ja tegemisi oleks väga lihtne kurjaks groteskiks kirjutada. Eestis on seni olnud vaid üks suurmeister, kes on ka kõige mannetumad mehed ja moorid osanud üles sõnastada vaimuka sõbralikkuse ja andestava elutarkusega. Oskar Luts.

Nüüd on meie kirjarahva seas Lutsu-vääriline karakterite kirjeldaja. Läbinägelik ja humoorikas. Heatahtlik ja suuremeelne. Mõistev ja andestav.
Ehkki Pahapulli kompleksikägarad, jotakotid ja madalalaubalised kõige ja kõigi kartjad-torpedeerijad on tegelikult täielised progressi pidurid, on Harry Raudvere sellest põlvepikku jamast üle. Aga ei sõida üle. Ajab oma asja – ning lõbustab nii ennast kui lugejat sellest kirjutamisega, mida nägeb-kogeb.

Harry ei anna hinnanguid – ta kirjeldab meisterlikult, kui haiged on inimesed – ja kui lootusetult nad vaenavad haigeks kõik, kelle püüdlustele ja unistustele nad ajuvabalt, aga seda veendunumalt vastu sõdivad. Vampiirid.

Pahapulli lugudega tõestab Harry Raudvere – oma „Hüüdnimi Eestlane“ raamatusarjaga juba lugejate lemmikuks saanud – kui Suur Mees ta tegelikult on. Igas mõttes.

Tema sõna-joonistatud inimtüübid on maitsekalt ja naljakalt ligraansed. Tema jäädvustatud majanduslikud- poliitilised-psühholoogilised arutlused on lihtsad ja ehtsad.
Pahapulli lugudesse hõlmatud eestlaste minevik-olevik-tulevik on tänase hetke dokument. Lahe lugemine, äratundmisrõõm ja -kurbus ning kaasamõtlemise kuldvara.

Saagu see tuju tõstev saare-saaga teie lugemislauale, hea rahvas viikingitest vippideni.

Kati Saara Vatmann
Toimetaja

Ajakirjandusvabadusest ja demokraatiast

EKRE võimuletulekuga olevat meie riigis seatud ohtu sõnavabadus. Kodanikuna ei ole ma sellest aru saanud, et midagi oleks kardinaalselt muutunud või muutumas. Nii nagu pandi vabadele mõtetele päitsed pähe aastate eest, nii jätkub see usutavasti ka tulevikus. Vahetub ainult retoorika.

Loe edasi “Ajakirjandusvabadusest ja demokraatiast”