Uued ajad – vanad kombed

Valimised said selleks korraks läbi ja möödunud reedel valitigi Saaremaa volikogule uus esimees ja aseesimees. Kõik oli kena ja ootuspärane, kuid kui olime ära kuuland volikogu esimehe kandidaadi Jaanus Tammkivi ennastülistava kiidukõne senisest tegevusest ja uutest suurtest plaanidest, mida nelja järgneva aasta jooksul ette võtta, siis tuli vägisi naer peale. Nii hästi oskab mõni mees rahvale puru silma ajada. Keelel oli küsimus, et miks sa, mees, tegelikult Saaremaa vallavolikogu esimehe kohale kandideerid. Kuid neid küsimusi ei ole mõtet esitada. Vastused on ette teada. Loe edasi “Uued ajad – vanad kombed”

Hüüdnimi Eestlane. 3

Mul on siiralt hea meel, et saan lõpuks vastata paljude lugejate küsimustele, millal ilmub kultusromaani “Hüüdnimi Eestlane” kolmas osa.

Tänaseks on käsikiri valmis ja edastatud toimetamiseks. Kõikide eelduste kohaselt peaks raamat jõudma müüki oktoobrikuu esimesel poolel.

Loodan südamest, et romaani tegelaste seiklused ja läbielamised ei jäta ühtegi lugejat ükskõikseks. Elu on vahetevahel julm, kuid tihti ka täis meeldivaid üllatusi ja rõõmu.

Lisan äratundmiseks katkendi romaanist, et ootamine oleks veidikenegi põnevam. Loe edasi “Hüüdnimi Eestlane. 3”

Tegu ja tagajärg

Tänaseks on mitmed mõjukad poliitikud võtnud sõna elektri hinna teemadel. Kes süüdistab rohepööret, kes kinnitab, et CO2 maksud on üle mõistuse kõrged. Näilist tarkust jagub kõikjale külvata. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kinnitab teleri vahendusel rahvale tõsimeeli, et tuulest toodetud elekter on kõige odavam. Puhuks tuul vaid tugevamini ja oleks neid töötavaid tuulegeneraatoreid ainult rohkem! Ometigi on tal ükskord õigus. Loe edasi “Tegu ja tagajärg”

Gregor Raudvere – kohalikust kasust


Külalispostitus


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millel küll üllas eesmärk –  edendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja siduda kogukonda – kuid lähtealused kisuvad vankrit juba eos kraavi. Loe edasi “Gregor Raudvere – kohalikust kasust”

Avalik huvi vs erahuvi

Viimasel ajal on meediakanalite vahendusel levitatud sõnumeid, kuidas halvad ja ülbed ärimehed lähevad üle Eesti vastuollu kohalike kogukondadega, kellele sugugi ei meeldi ettevõtlike inimeste plaanitavad tegevused. Nii on konfliktidega seotud ettevõtjad Viimisis, Elva linnas, Saaremaal ja ka paljudes teistes piirkondades. Oma seisukohtade kaitseks tuginevad kogukondade esindajad lihtsale ja pealtnäha üheselt arusaadavale loogikale, et erahuvi ei saaks ega tohiks üles kaaluda avalikku huvi, ehk siis kogukondade huvi, mis väljendub tihtilugu kohalike valdade volikogude otsustes või ametnike seisukohtades.

Loe edasi “Avalik huvi vs erahuvi”

Sünnipäevajärgne pohmell

Eesti Vabariik sai 103. aastaseks. Need, kes seda tähtpäeva tähistada soovisid, seda ka tegid. Peeti kõnesid ja edastati tervitusi. Kõik, mis hingel, ja millest tarkus üle käis, sai välja öeldud. Mulle imponeerisid kolm kõnepidajat. Üks neist oli meie president, teine õiguskantsler ja kolmas EKRE esimees. Hea etteaste paneb ka hiljem tema sisu üle juurdlema. Loe edasi “Sünnipäevajärgne pohmell”

Sõnavabadus on elementaarne inimõigus

Mis on vihakõne või vaenukõne, mille kehtestamisega justiitsminister  Maris Lauri üldsust hirmutab? Loogiliselt saab tema väärmõtet tõlgendada ja sisustada ainult ühel viisil. Ei ole kahtlust, et igasugune konkreetne väide vajab selguse huvides tõestamist. Eriti kui sellel väitel on kellegi teise või kolmanda jaoks mingi alatoon, mis heidab varju kas siis üksikisikule või mingile grupile. Loe edasi “Sõnavabadus on elementaarne inimõigus”

Sensatsioon!

Uskumatu paljastus riigiprokurör Taavi Perni poolt!

Kommentaar artiklile: Pealtkuulatud kõned: peost suhu elanud Kracht küsis Tederilt abi ja tahtis „Reformi toiduahelad” läbi lõigata

Mulle, kui oma riigi lojaalsele ja truualamlikule kodanikule, ei saaks pähe tullagi, et meie riigi õiguskaitseorganid lähtuksid oma tegevuses mingitest luuludest, vandenõuteooriatest või arvamustest. Nii autoriteetsed organid tuginevad oma seisukohtade kujundamisel ikka ainult faktidele. Kui see nii ei oleks, ei saaks Eesti olla õigusriik. Kuid ta on õigusriik, sest kõik ametiisikud ja poliitikud väidavad seda ju otsekui ühest suust. Ja meil, kodanikel, pole põhjust, ega ka õigust, selles kahelda.
Loe edasi “Sensatsioon!”