Olen läbi MTÜ Saarte Kalanduse liige. Mitte aktiivne liige, sest kui sinu lemmiktegevuseks ei ole ei kohaliku kalakuninga urruauku noolida, siis poole mõtet sinna oma nägu näidata. Tühi töö ja ajaraisk.
Kuid informatsiooni jagavad nad lahkelt ja nii potsataski mu postkasti tegevjuhi Heino Vipi poolt saadetud teade:
Tere lugupeetud liikmed!
Mida siis ei teinud eelmised keskkonnaministrid, tegi ära Madis Kallas.
Lühidalt: 2023. aastal vähendatakse püügivõimalusi kõikidel rannakaluritel 15%. Vähendamine ei puuduta ainult kastmõrdu.
Kui Kalapüügiseadust ei suudeta sel aastal muuta, jäävad need kalurid, kellel on 10 võrku, püügiloast 2023. aastal ilma.
Igatahes, saarlastele võib õnne soovida. Nad oskasid enesele valida õige vallavanema, kes jätkab oma küündimatut ja arulagedat tegevust hetkel küll ministrina aga väidetavad teadjad sosistavad, et ministrikohaga selle mehe ambitsioonid ei piirdu.
Selle peale ütleks küll, et Jumal hoia Eestimaad. Aga ta ei hoia, sest iga rahvas on oma valitsejaid väärt. Need sajad saarlased, kes valimistel juba eelnevalt läbikukkunud vallavanemale hääled andsid said täpselt seda, mida väärisid. Palavad õnnesoovid kõikidele sotsiaaldemokraatide kummardajatele!
Selle laiali saadetud määruse projektis torkas silma veel üks detail. Saaremaa kutseline kalur maksab ühe nakkevõrguga 2023. aastal 2,28 eurot aga tavaline rannarahvas peab maksma nädala püügiõiguse eest 7 eurot, ehk siis 365 eurot aastas.
Üks euro püügipäeva kohta ei olekski vahest palju aga seda eurot tahaks maksta just selle päeva eest, millal saab ka reaalselt võrku lasta. Ostad 7 euro eest nädalaks püügiõiguse ja merele saad ainult ühel päeval, sest loodusega ei ole mõtet rinda pista.
Aga seda kõike tehakse ikka meie eneste huvides.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kui vanajumal mõistust jagas, olid sportlased trennis.
Raamatust “Pahapulli Pahalased” tuntud tegelase Lonni seiklused jätkuvad, seekord Taanilinnas.
HARRY RAUDVERE BLOGI 