Tõde on vaataja silmis…
Kommentaar EPL arvamusloole – Olev Remsu: Putini probleem: kui impeerium ei laiene, siis ta sureb (LINK)
Kõige kahjulikumad tõed on pooltõed. Poolikute tõdedega manipuleerides võib eksitada lihtsameelseid ja külvata hirmu. Pooltõed on rahvamassidega manipuleerimise peamised hoovad. Mõned meie hulgas elavad kaaskodanikud on selle manipulatsioonikunsti filigraanselt omandanud. Kuid kelle huve teenides või keda esindades? Selles on küsimus.
Ma ei ole mingi Venemaa kummardaja. Olen eestlane ja tahan elada omal maal inimväärset elu. Mind, kui kodanikku, ajavad iiveldama propagandistlikud ja lühinägelikkusest kantud kirjutused, mis sunnivad meie rahvast mõtlema nii, nagu ette antakse.
Olev Remsu on tark ja töökas inimene. Usun, et sellele ei vaidle keegi vastu. Mul on ainult kahju, et ma teda isiklikult ei tunne, vahest siis suudaksin mõista tema arutluse tagamaid paremini ja oskaksin näha, mis ajendab teda võtma huvitavaid, kuid samas negatiivse alatooniga seisukohti sündmustest, mille algallikad ei ole päris sellised nagu ta on oma Eesti Päevalehe kolumnis lahkab- Putini probleem: kui impeerium ei laiene, siis ta sureb.
Juba pealkiri tekitab küsimuse – Putini probleem.
Kas Putinil on üldse probleeme või arvavad seda ainult teised? Usutavasti mingisuguseid probleeme tal ikkagi on, kuid kas nad on tingitud just sellest, mida autor kirjeldab, see on omaette küsimus. Putin on suure ja võimsa riigi president. Usutavasti veel palju aastaid ja vaadates, millisest kaosest on ta tänaseks riigi välja toonud, on ta vaieldamatult mõtlevate ja patriootlike venelaste silmis kangelane, kes väärib lugupidamist. Ja vene hingeelu ja mentaliteeti ei murra kellegi susimine. Olgu nendeks siis kinni makstud kirjatsurad või muidu kenad inimesed, kes kõik midagi millestki arvavad, oma elu ise elamata.
Kuid lahkame teemat lähemalt.
Lenin oli vaieldamatult oma aja kohta tark inimene. On ütlus, et kui sa tahad kaua ja hästi valitseda, siis tuleb alustada hukkamistest. Lenin teadis seda elutarkust ja just sellest ta ka alustas. Mõelda, mida kõike suutsid kommunistid suure Venemaaga nii lühikese ajaga korda saata! See on pehmelt öeldes fenomenaalne. Ja seda ikka läbi hirmude ja repressioonide. Ainult nii saabki panna suuri rahvahulki liikuma ühes suunas. Tuues nüüd võrdluseks meie esindusdemokraatliku ühiskonnakorra, ei suuda me omavahel kokku leppida isegi kõige pisemates eksistentsiaalsetes küsimustes. On see siis halb või hea, see pole praegune teema, kuid sellist plaani, eesmärki ja eneseohverduslikku käitumist, kui oli omal ajal Leninil ja tema mõttekaaslastel oma ideede elluviimisel, ei ole meie ühiskonnas kunagi eksisteerinud. Neil oli vähemalt mingisugune plaan. Ei ole meil mingit pikemat plaani praegu, ega olnud ka Vabadussõja ajal. Meie plaaniks oli iseseisev riik, millega me ei osanud lõppkokkuvõttes midagi peale hakata, ega oska ka praegu, sest meie plaanid said otsa Euroopa Liitu ja NATOsse astumisega. Aga Putinil on plaan ja sellest on ta palju kordi ka avalikkust teavitanud. Miks me ei taha kuulda seda, mida ta oma plaanidest räägib, vaid püüame otsida tema sõnumis alati mingit varjatut eesmärki ja ohtu kogu tsiviliseeritud ühiskonnale?
Remsu probleemiks on Venemaa uue Põhiseaduse keeruline sõnastus. Ta ütleb: Milline on see süsteem? Kui inimesel tuleb vastata küsimusele, millest ta üldse või hästi aru ei saa, siis vastab ta jah, et teistele mitte halba teha, et ise mitte rumal olla.
Väga õige. Täiesti loogiline ja inimlik – kuid miks kodanik Remsu ei avaldanud samasugust arvamust meie oma rahvahääletuse küsimuse sisu kohta, mida küsiti Euroopa Liitu astumise eel. Oli masendav kuulda asjaosaliste selgitusi, et rahvale esitatud küsimus peakski olema Euroopa Liitu astumise tarbeks formuleeritud nii, et see annab sisuliselt kõik õigused edaspidiseks tegevuseks ja esitatud nii keeruliselt, et lihtsad inimesed ei saaks aru küsimuse tõelisest tagamõttest.
Loomulikult kuulus Putin koos paljude meie tänaste riigitegelastega ühte ateistlikusse parteisse. Noh ja siis? Täna olevat Venemaal neli suurt usku ja kolm jumalat. See, et budistidel jumal puudub, see ei ole küll Putini teene ja vaevalt ta ise ka nende pühakodades teenistustel käib. Oleme näinud teda ikka oma traditsioonilisi puuslikke kummardamas. Ja ka meie endistest kommnoortest ja parteilastest riigijuhid on käinud kirikus lippu õnnistamas ja jumalasõna kuulamas. Vabad inimesed vabal maal, las käia ja teha rahvale näitemängu. Aga maksumaksja rahaga kirikut poputada ja seejuures väita, et riigikirikut ei ole, on päris variserlik.
Remsu väidab: Kes tunneb ajalugu, see teab, et impeerium püsib, kuniks laieneb. Mõeldagu Roomale, kalifaadile, mongolitele, hispaanlastele või lähiajaloost näiteks brittidele ja prantslastele. Jäi kasv katki, lõhkes varsti õhupall.
Kah õige, kuid siia nimistusse tuleks lisada häbi tundmata ka USA. Maailma sandarm, kes on laienenud paljude riikide valitsustesse ja tahab aina rohkem. Ka Venemaad omale allutada, et mitte lõhkeda, aga juba ta käriseb.
Kas Remsu on üldse kuulanud mida Putin ise on agressiivse laienemise kohta öelnud. Vaevalt küll. Jah, majanduslikus mõttes on Putinil täiesti õigus, et geopoliitiliselt ja just majanduslikult, oli omaaegne NSVLiidu lagunemine väga kahetsusväärne sündmus, kuid see juhtus ja tänaseks on see paratamatult ajalugu, mida lihtsalt muuta ei saa. Ka meie kohta on ta väljendanud arvamust, et elage ise rahulikult oma riigis, aga selles globaliseeruvas hundiseadustele baseeruvas maailmas saete ise riigina oksa, mille peal istuste. Mõte oli selge ja ühene. Ja seda me ka täna teeme. Meil pole plaani kuidas riigina edasi eksisteerida. Meie väliskaubanduse bilanss on aastaid miljarditega defitsiidis ja nüüd siis veel koroona ja vist koguni viis miljardit laenu kukil. Palju õnne meile kõigile!
Venemaa strateegiat arvestades ei ole neil vaja laieneda. Neil on piisavalt ressursse, arenev siseturg ja inimestele loodavad sotsiaalsed garantiid. Võiksime üheskoos tuletada meelde ühte Putini esinemist, kus ta kinnitas, et tänaseks on riik niivõrd kaitstud, et suudame vastulöögi anda igale agressorile ja nüüd ongi õige aeg pöörata pilk oma riigi elanike poole, kelle elukvaliteet ei ole kaugeltki see, mis peaks olema. Sinna juurde käivad kindlasti ka suuremad sotsiaaltoetused pereväärtuste kindlustamiseks läbi korralike sünni- ja vanematoetuste näol. On meil midagi vastu panna?
Kas Venemaa peab täna kedagi vallutama, et jääda püsima? Usun, et ei pea, sest see väide ei tugine loogikale. Pigem peab ta kaitsma ennast võõrriikide agressiooni eest. Ma ei ole kordagi kuulnud Putini suust, et ta on nimetanud kedagi vaenlaseks. Isegi ameeriklasi, kes peavad Venemaad ja Putinit oma otseseks vaenlaseks, kutsub ta hellitavalt partneriteks. Ja loomulikult on ka Venemaal omad nii rahvuslikud- kui ka julgeolekuhuvid tõrjumaks NATO ja seeläbi ka USA järjest kasvavat agressiivsust Venemaa suunal, mida nad ju ise heidutamiseks kutsuvad.
Ma ei saa aru ega suuda mõista, milles me näeme täna Venemaas reaalset ohtu. Meie tahame oma elektrivõrku Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendada. Tunnistan ausalt – imetlen venelaste kannatust kõikide sanktsioonide kiuste, milledega ka meie oleme läbi oma liitlaste ühinenud. Mina Putini asemel vilistaksin meie elektrisüsteemi tasakaalustamise peale. Tahate elada ja hakkama saada iseseisvalt. Aga palun, homme on elektriühendused katkenud ja elage vabalt ning sõltumatult. Aga siis istuksime pimedas. Tahate Venemaa gaasi? Saage ilma hakkama. Korjake kõhutuult pudelisse ja nautige elu! Aga ei! Nii meie kui ka meie liitlaste sanktsioonide ja vihkamise peale on neil ikka varnast võtta heatahtlik soov, et elame omavahel sõbralikult.
Tegelikult Remsu ei räägi tõtt, et koos Saksamaaga ei hakanud NSVLiidu vastu ükski lääneriik sõdima. Siit kerkibki üles küsimus, et mida Remsu üldse Lääneriigi all silmas peab? Või on ta oma propagandistlikus tuhinas minetanud reaalsuse ja otsinud kõikvõimalikke argumente meie idanaabri mustamiseks? Mine võta kinni, kuid sakslastega hakkasid ju koos sõdima Rumeenia ja hiljem lisandus neile ka Itaalia, Ungari, Slovakkia ja Soome. Ka eestlaste väeosad sõdisid Saksamaa poolel.
Ja mis meil peaks üldse olema Venemaaga pistmist. Ma tõesti ei mäleta ühtegi korda, kus meie meedia, läbi poliitikute suu, oleks midagi head Venemaa kohta öelnud. Mõni meie tipppoliitik ei julge minna isegi Venemaal hotelli suures kartuses, et talle päise päeva ajal voodisse linade vahele situtakse. Nagu poleks venelastel midagi targemat teha.
Igatahes, vanasõna ütleb kenasti: Hoia oma sõpru lähedal, kuid vaenlasi veel ligemal ja leia alati sõpru oma vaenlaste hulgast. Siis oled sa… jne…
Teame, mõistame, kuid lämbume ikka ja jälle naabrit mustates omaenese tatti, enestel palk silmast välja turritamas.
HARRY RAUDVERE BLOGI 