Juba 2015. aasta alguses esinesin Eesti Klubis ettekandega põlevkivielektri tootmisest ja hinnakujundusest. Minu oponendiks oli majandusmees Arvi Hamburg, kes on töötanud läbi aegade meie riigis vastutavatel ametikohtadel.
Ettekanne sai tema poolt suure kriitika osaliseks, sest ta ei saanud aru, mida tähendab põlevkivielektri omahind. Tema seisukoha järgi eksisteeris elektril ainult üks hind – börsihind. Lisaks ei kasutanud ma üldtunnustatud autoriteetide seisukohti, mis ülistasid põlevkivist elektri tootmist ja valgustasin teemat sellise kandi pealt, mis andis objektiivse pildi valitsevast olukorrast.
Seda kõike arvestades ei tasu imestada miks meie elektrienergia tootmine on jõudnud täna kriisieelsesse seisu. Esitan tutvumiseks oma loengu konspekti ja igal lugejal on võimalus enesel tutvuda ja anda hinnang meie põlevkivist toodetud elektri konkurentsivõimele. Ja millelegi veel.
Lugesin internetiportaalist intrigeerivat pealkirja, mis väljendas imestust, kuhu on üleöö kadunud riigi raha. Tõstmata jäävad nii õpetajate palgad, lastetoetused kui ka pensionid. Sellelaadset küsimust lugedes kaob igasugune soov olla viisakas ja poliitiliselt korrektne ning rääkida asjadest otse, just nii nagu nad tegelikkuses on. 
