Keeniused tugeva K-ga

Vau! Ütleks ma nende kommentaaride peale, mis lisati Facebooki minu mõttevälgatuse kohta. Jah, ma võin olla mõne meelest ülbe ja isekas. Aga miks ma ei võiks? Rumal ja harimatu olla – see pole kellegi jaoks probleem. Iga eriala asjatundjana end esitleda – pole samuti kellegi jaoks probleem, aga kui sa julged öelda, et kuningas on alasti, siis läheb alles kiunumine lahti. Pole minu väljamõeldud ega välja öeldud, et rahva IQ on võrdne madalama liikme IQ-ga. Ausõna, vahel tundub, et nii ongi. Ja mis puutub siia minu suhtumine? Ikkagi oma armas Eesti Rahvas.

Lubasin kirjutada, mis mind otseselt riivas Esimese Stuudio (19.01.22 saade) esinejate väljaütlemistes. Esmalt muidugi see, kui endine rahandusminister ei tea, mis maksab põlevkivist toodetud üks MW/h. Ta väidab, et 20 eurot. Tegin selle kohta 2015. aastal Eesti Klubis ettekande ja minu oponendiks oli Arvi Hamburg.  Selle ettekande lühiversiooni saab lugeda siitsamast blogist –  “Põlevkivist toodetud elektrist ja muust“.

Ei maksa unustada, et jutt käis aastal ja aastast 2015. Tänaseks on põlevkivielektrist toodetud omahind oluliselt kõrgem. Arvamus, et tuulegeneraatorite töö võib kahjustada ja rivist välja viia elektrisüsteemi, tekitab otseselt küsimuse, kas selline arvaja on lihtsalt harimatu või on ise kuidagi seotud põlevkivielektri tootmisega või on kogunisti toiduahelas?

Mulle kirjutati, et endine rahandusminister võis eksida, kui nimetas põlevkivist toodetud elektri hinnaks 20 eurot. Tõesti võis, aga kus on garantii, et ta ei eksi, või ei või eksida välispoliitiliste seisukohtade kujundamises, riigi majandus- ja sotsiaalpoliitikast arusaamisel? Seda polegi. Kuidas me siis saame sellise mehe juhtimise alla usaldada omaenese saatuse ja meie riigi hea käekäigu? Ei saagi. Kõik, kes teda ummisjalu kaitsma tormavad, ei hooma, milline sisuline risk on lihtsalt reageerida, mitte oma peaga mõelda.

Lumpen on harimatu, laseb end rumalusest üles kütta  ja läheb marru kui keegi julgeb kõigutada mantrat ja dogmades kahelda. Just nii reageeritigi kui seadsin kahtluse alla EKRE juhtfiguuri pädevuse. Mul ei ole otseseid fakte ega ma ka väida, et tema isiklik huvi on jõuliselt säilitada põlevkivist elektri tootmist. Kuid kuulanud temaga seotud isikute korduvaid väljaütlemisi tuuleenergia teemadel, tundub küsimus olevat rohkem kui kahtlane.

Samuti on täiesti vale, et tuulega ei saa energiajulgeoleku mõistes arvestada. Tuul on juhitamatu. Las olla. Toon lihtsa näite, kuidas oleks pidanud meie targad hakkama juba 2004. aastal küsimust lahendama. Kui installeerida tuulikuid nimivõimsuses 3 korda rohkem kui riigil on vaja elektrit tarbimiseks (see ei oleks mingi probleem), siis ületootmise korral tuleb eksportida ja toota vesinikku. Kui tõesti tuult ei ole ja ka naaberriikidest ei saa elektrit juurde, siis kompenseerida puudujäävad kogused vesiniku arvelt. Sellise lahenduse väljatöötamine nõuab tarkust ja riiklikku plaani. Plaan oli aga mitte ratsionaalne ja elujõuline, keskendudes peamiselt põlevkivile. Ratsionaalsuse asemel oli vaja luua müüt tuulegeneraatorite hävitavast mõjust meie kaitsevõimele. Mul on häbi, et meie ametlikud isikud, kelle kohustus on tagada kõikide meie julgeolek on luuserid ja äpud, sest nad ei ole suutelised luurama vaenlast igas olukorras. Lihtsam on kõik ära keelata ja tekitada riigis energia julgeoleku kriis, kui leida ratsionaalseid lahendusi. Lahendused on olemas ja mitte kallid. Tahet ka tarkust on vaja. Kui seda ei ole, siis nii ongi…

Õigus, meie omad ju tahaksid aga see paganama NATO oma juhendite ja ringkirjadega! Ja loomulikult see vastik Putin, kes ainult ootabki oma lennuarmaadaga kuidas tuulikute varjus ligi hiilida! Valus… väga valus…

Meie tehnikaülikooli teadlased oleksid pidanud omal ajal saama riigilt suunised ja tellimuse, kuidas luua vesinikuga integreeritud süsteem ja see rahva hüvanguks tööle panna. Selle asemel aga varastati meeletu hulk maksumaksja raha ja kanditi olematutesse väljamaal asuvatesse põlevkivikaevandustesse. Kedagi ei ole selle eest vangi pandud. Aga tuleks panna.

Tundus, et Kaja Kallas oli kogu Esimese Stuudio seltskonnast ainus, kes vähegi asja sisuliselt hoomas. Kuigi ka tuulest toodetud elektrit ei saa pakkuda null hinnaga. Huvitav, kas ta tuli ise sellele seisukohale? Jah kütust ei ole tõesti vaja aga kuhu jääb amortisatsioon ja hooldustasud? Jüri Ratas väitis, et riik lahendab olukorda ja ostab uusi radareid. Ja väitis jälle, et tuulegeneraatorite kõrgusepiirangud olid seni takistuseks. See jutt ei ole päris adekvaatne. Eesti Energiaga seotud tuulikuid probleem ei seganud. Ja kui ma julgen seda otse välja öelda, siis arvab lumpen, et kuidas on see võimalik, et nii tähtis inimene saab olla ikka nii rumal. Saab. Ja mitte ei saagi vaid on, sest nii teda kui ka teisi liidreid huvitab nende enda heaolu kordades rohkem kui Eesti Rahva heaolu ja käekäik. Ka see on minu subjektiivne arvamus, mida ma suudan õnneks põhjendada.

Samas on Ida-Virumaal välja arendatud tuuleparkide projektid, mis ei olegi üldse ka praegu radari vaateväljas ja mille planeeringud kooskõlastas kaitseministeerium. Segavaks faktoriks tekkis üle öö raadioluure, kui sai selgeks, et neid tuuleparke hakataksegi tegelikult rajama. Nende rajamist oli vaja takistada kõikide vahenditega. Sellest ei taha täna rääkida keegi. Kaitseministeeriumi esindajad tahtsid planeeringust välja arvata ka juba olemasolevad tuuleparkide projektid ligi 1500 MW väljaehitatud liitumistega. Tookord ei saadud, kuid punase joone tõmbasid ikka Jõhvi- Iisaku liinile. Üks vormis dekoratiivtola väitis koguni Ida- Virumaa maakonna planeeringu arutelul, et nad kuulavad pealt isegi Venemaa kindralstaabi kõnelusi. Viina võtame vahel kõik aga meie saame lõpuks ikka kaineks… Ja kui me ta faktidele tuginedes välja naersime, lubas kätega kallale tulla.

Vendade Sõnajalgade Aidu tuulepargi saaga näitab otseselt riigi või siis mõnede ametnike pahatahtlikkust ja ma julgeks öelda, et isegi poliitilist korruptsiooni väga kõrgel tasemel. See ei ole luul. Ikka faktid ja veelkord faktid, mis loovad killukestest mosaiigi.

Täna käib jutt käib meretuuleparkidest, mida tuleks hakata arendama siis kui tõesti maismaale ei ole enam võimalik tuulegeneraatoreid paigaldada. Meretuulepargis toodetud elektri omahind on oluliselt kõrgem maismaal toodetud elektri omahinnast.

Oleme ausad, EKRE-l oli võimalus ajada valitsuses õiget asja. Kohtusin isiklikult rahandusministri nõunikutega, Riigikogu esimehega ja kirjutasin paljudele otsustajatele. Arvasin, et midagi hakkab muutuma ja mõistuse hääl saab kõlama. Aga ei midagi. Rumalusest või mingil muul põhjusel, eks seda otsustab igaüks ise, kuid tulemust naudime täna kõik…