Meile jõudis järjekordne uudis, et Euroopa Kohtu otsusega kohustatakse meie riiki käituma täpselt nii nagu nemad meie elu näha tahavad.
Kirjutasin Euroopa Liidu ja Eesti vahelistest suhetest 2003 aastal. Otsisin kirjatüki üles ja esitan kõigile lugemiseks. Need 18 aasta tagused ennustused on tänaseks kõik täitunud. See ei vaja tõestamist.
Vaadates ja teades, milliseks on kujunenud maailm 2022. aasta künnisel, saab samasuguse kindlusega ennustada kus me oleme 18 aasta pärast.
Meid ei ole enam. Ei ole enam Euroopat ega Eestist. Meie keelest ja kultuurist rääkimata. Hullusest ja kasumiahnusest valla päästetud sõjatuli on inimkonna hävitanud.
Meid juhivad arulagedad idioodid.
Lugege, mida kirjutas 2003. aastal Euroopa Liidu ja meie suveräänsuse kohta Siiri Oviir. Väidetavalt juristiharidusega riigi juhtpoliitik, kes ei osanud oma ninaotsast kaugemale näha. Temasugused kujundasid meie riigi suunad ja poliitika.
Aga nii kirjutas 2003. aastal Siiri Oviir. Idealistist propaganda ohver.
“Meile teeb muret ELi õiguse ülimuslikkus liikmesriikide seaduse üle. Kui see oleks tingimusteta nii, siis oleks tõesti meie sõltumatus ja iseseisvus sõnakõlks.
Möödunud aasta 18. detsembril võttis Riigikogu vastu põhiseaduse täienduse, mis sätestas, et Eesti võib kuuluda ELi Eesti Vabariigi Põhiseaduse aluspõhimõtetel. Teisisõnu – ELi õigust rakendatakse Eestis vaid meie põhiseaduse aluspõhimõtetega kooskõlaliselt. Aluspõhimõtted tulenevad põhiseaduse preambulast ning esimesest ja teisest peatükist. Nendeks on inimväärikus, sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtted, vabaduse, õiguse ja õigluse põhimõtted ning Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Meie põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuolus oleva ELi õigusakt ei rakendu Eestis (Riigikohus teeb vastava otsuse õiguskantsleri avaldusel). Järelikult on ELi õigus ülimuslik ainult siis, kui see vastab meie põhiseaduse aluspõhimõtetele. Mis saaks meil siis selle vastu olla!”
On siis tänased riigijuhid teistsugused?
Kindlasti mitte. Võõrideoloogiast lähtuv ajupesu on oma töö teinud. Ja jätkuvad samasugused suured valed nagu 2003. aastal.
Suur vale ehk muinasjutt lihtsameelsetele
avaldatud ajalehes Kesknädal, 23.07.2003
Kui küsida reklaamispetsialistidelt, kuidas paremini määrida inimestele kaela kaupa, mida nad ei vaja, saame vastuseks, et väärtusetu kaup tuleb siduda unistuste ja soovidega, lootusega paremale tulevikule ning eneseväärikuse suurendamisele. Rahvatarkuse järgi surevat ju lootus viimasena.
Nii me siis loodamegi. Paremat homset, suuremat teenistust, rahu ja turvalisust. Kõige rohkem aga seda, et hädad ja viletsused käiksid mööda kive ja kände ega satuks meie õuele, sest sinna tulevat õnn.
Mida segasemad ja muutlikumad on ajad, seda rohkem usume endeid ja ennustusi. Keerulistel aegadel suureneb loteriipiletite müük, sest mine tea, äkki õnn naeratab! Usume, mida loodame, ja otsime selgust oma hingeseisundile klassikute tsitaatidest, kaaskodanike väljamõeldistest ning meile suunatud propagandast.
Oma valitsus juhtimisvõimetu
Sisendame endale, et kui meie valitsus ei suuda, siis Euroopa Liitu astumine lahendab kõik probleemid. Nii ongi kõik meie valitsused riigijuhtimisvõimetust vaikimisi tunnistades salamahti liikunud Euroopa Liidu poole, lootes, et kohe-kohe tuleb keegi hea ja toob meile palju raha. Raha jätkub siis põllumehele põlluharimiseks ja karjakasvatajale kasvatamiseks. Jätkub koolidele ja tervishoiule. Jätkub väetitele ja viletsatele. Jätkub väiketootjatele ja kõigile, kes kirjutavad ilusa projekti.
Turuprobleemid leidvat lahenduse, sest avanevad ennenägematud võimalused, kus head kodumaist kaupa saab vabalt müüa lõpmatul hulgal. Mis sest, et eksisteerivad mingid kvoodid! Meie targad ja kõiketeadjad poliitikud on ju ette mõelnud, et need kvoodid on suured! Nii suured, et me mitte kunagi ei suuda neid ületada ega pea maksma trahve isetegevuse eest! Toetusi ja kompensatsioone antakse nii et külva või põllule! Kõik näib nii ilus … ja jabur, kui lähemalt vaadata.
Valetada võib mitmeti. On hädavaled ja on valed, mille kohta ajaloost tuntud riikliku ideoloogia kujundaja ja propagandaminister on öelnud – vale peab olema nii suur, et kõik seda usuksid. Väikeste valedega puutume igapäevaelus kokku ja reageerime neile temperamendi järgi.
Kuidas ära tunda suurt valet? Nii suurt, mis ümbritseb meid iga päev ja kammitseb meie meeli? Me ärkame koos valega, kuigi me seda tunnistada ei soovi, ning tegutseme usus, et meediakanalite informatsioon on tõene, sest tahame nii uskuda.
Info vaba liikumine paljastab suured valed
Ajaloost mäletame suuri valesid, mille uskumine tõi miljonitele häda ja viletsust ning millega põhjendati poliitilisi otsuseid, varjamaks isiklikke ambitsioone. Saksamaal süütasid natsid riigipäevahoone ja leidsid süüta süüdlased. Stalin lasi tappa Kirovi, et hakata rahvavaenlasi otsima. 11. septembril ründas tundmatu terroriorganisatsioon USA sümboleid, andes aluse sõjaks Afganistanis, Iraagis jne … Suuri valesid on täna küll lihtsam tuvastada kui lähiminevikus, sest informatsiooni vaba liikumine toob valede traagelniidid kiiremini nähtavale ning aitab tuvastada vastuolusid ja tendentslikkust.
Euroopa Liidu propagandamasin töötab täistuuridega. Kui usuksime reklaami, kaotaksime Eesti kaua unistatud iseseisvuse. Lähitulevikus aga saaksime taas kasvava sõjakusega unitaarriigi ääremaaks.
Eestluse säilimiseks oluliste sotsiaalküsimuste lahendamine jääb ikka meie kanda. Ühtses majandusruumis on see ületamatu ülesanne. Tootmis- ja turupiirangutega seatakse meie areng raamidesse, millest väljumist takistab võõrpankade diktaat koos Euroopa Liidu põhiseaduse ülimuslikkusega. Meie oma põhiseadusest saab tavaline habras kodukord.
Välise diktaadi asemele oma riik!
Olulise demagoogiavõttena kasutavad europropagandistid väidet, et Eestil ei ole alternatiivi. Esmapilgul näib see loogiline. Tegelikult manipuleeritakse inimeste hirmude ja teadmatusega. Loomulikult on olemas alternatiivid, kuid mitte ükski valitsus ega partei ei ole üritanudki neid küsimusi alternatiive pakkuvaina käsitleda. Võimule saades hakatakse kohe ellu viima poliitikat, mida dikteerib IMF: privatiseerida kõik, liberaliseerida majandus, hoida tasakaalus eelarve, viia riigi roll miinimumini!
Ühiskonna harmooniliseks arenguks on vaja riiklikku regulatsiooni. Riigieelarve piiratud ressursside kasutamisel ei tohi rakendada liberaalse turumajanduse printsiipi, kus eeldatava lisaväärtuse garantiiks on piiramatu katteallikas vabade turgude näol. Täna võime punastades öelda, et kapital ei tunne piire … seal, kus mõistus ja südametunnistus on piiratud.
Lugu Euroopa Liidust on ilus muinasjutt lihtsameelsetele, kes jaanalinnu kombel on otsustanud heita end järjekordselt võõra võimu alla, loobudes kõige kallimast, mis ühele väikerahvale on antud – oma maast, kultuurist ja vabadusest. Kas me oleme tõesti nii rikkad, et võime ära anda terve riigi?
Kapital ei tunne piire … seal, kus mõistus ja südametunnistus on piiratud.
HARRY RAUDVERE BLOGI 