27.novembril avaldas ajaleht Saarte Hääl artikli “Tuuleärimees lasi kirjutada oma ärihuvides oleva eelnõu“. Mehis Tulk unustas loo ettevalmistamisel küsida minu seisukohta, arvamust või kommentaari, mida teoorias hea ajakirjandustava peaks eeldama. Praktika näitab aga midagi muud. Sellepärast kirjutasingi oma vastulause ja palusin selle Saarte Hääles täies mahus ning muutmata kujul avaldada. Saarte Hääl avaldas minu vastulause 1.detsembril, kuid kärbitud kujul.
Ma ei usu vaba kodanikuna vabal maal tsensuuri ja teiste inimeste sõnade moonutamisesse ja avaldan oma vastulause Mehis Tulgi üllitisele täies mahus koos kirjaga, mille edastasin Saarte Hääle toimetusele.
Tere Saarte Hääle toimetus!
Lugesin teie lehest äärmiselt intrigeerivat pealkirja minu väidetava tegevuse kohta. See ei ole kaugeltki esimene kord kui teie leht ja teie toimetuse töötajad üritavad mind kujutada küll külakurnajana või omavolitsejana.
Ka see Mehis Tulga üllitatud lugu pealkirjaga „Tuuleärimees lasi kirjutada oma ärihuvides oleva eelnõu“ teenib eelpooltoodud eesmärki.
Järjekordselt olete unustanud selle loo ettevalmistamisel küsida minu seisukohta või arvamust antud teema kohta, mida hea ajakirjandustava pidi eeldama. Sellepärast kirjutasin ma oma vastulauses seisukoha ja palun see avaldada lehes täies mahus ja ilma igasuguste kärbeteta.
Saadan teile ka uuema pildi endast, sest vana hakkab juba ära tüütama.
Tervitades,
Harry Raudvere
Tuuleärimees ja
Mustjala osavallakogu
esimees
Jälle kümme korda kuulsam…
Usutavasti teavad paljud lehelugejad Elmo Nüganeni poolt Viljandi teatris Ugala lavastatud kultusetendust „Armastus kolme apelsini vastu.” Seal oli üks tore tegelane Pantalone, kellele lubati pakutud töö tegemise eest üleöö suurt kuulsust. Ärkad hommikul üles ja oledki kümme korda kuulsam ning ei pea ise seejuures selleks mitte midagi tegema.
Täpselt samasugune Pantalonelik tunne valdas mind, kui ma lugesin ajalehest iseenda kohta Mehis Tulga üllitist pealkirjaga: „Tuuleärimees lasi kirjutada oma ärihuvides oleva eelnõu.“
Ega siis terve artikkel pole mööda kirjutatud, vaid sihilikult on otsitud negatiivset hinnangut minu tegevusele, mille kohta Saaremaa volikogu esimees Tiiu Aro suvatseb mainida, et seaduseelnõu kirjutamine minu, kui Mustjala osavallakogu esimehe poolt, jääb rohkem eetika küsimuseks.
Siinkohal tahaks mainida, et Saaremaal olen ma vist ainus inimene, kes faktidele tuginedes saaks Tiiu Aro enda eetilisuse kahtluse alla seada. Kuid see ei ole praegune teema. Praegune teema pole ka see, et ilmselt on soov ise paremini elada ja seeläbi ka teisi aidata, meie riigis tabu ja huvide konflikt, seletades ära asjaolu, miks tegelikult kodanikke abistama mõeldud ametnikud neile pahatihti kaikaid kodaratesse loobivad.
Kogu ülalmainitud artiklile eelnenud saaga sai alguse sellest, et kolme erakonna esindajad leppisid kokku ja lükkasid Varese sadama detailplaneeringu kehtestamise teisele lugemisele mingite müstiliste asjaolude selgitamiseni. Naljakas, miks eelnevalt, enne selle saaga algust, ei kiirustanud ajaleht kirjutama, et Saaremaa vallavalitsus koostas tuuleärimehe ärihuvides volikogu otsuse eelnõu Varese sadama detailplaneeringu kehtestamiseks täies mahus?
Vallavalitsuse poolt on kahel korral saadetud Mustjala osavalda Varese sadama detailplaneering hinnangu andmiseks ja kahel korral on osavallakogu planeeringu täies mahus heaks kiitnud. Iga kord olen ma ennast osavallakogu esimehena sellest otsustamisest taandanud. Praegusele vallametnike avalikule hinnangule tuginedes on Mustjala osavallakogus kari lambaid, kes kuuletuvat vastuvaidlematult Harry Raudvere diktaadile. Sellise hinnangu andmine Mustjala osavallakogu liikmetele on alatu ja peegeldab nende hindajate endi vaimset taset.
On tõsi, et kogu suure valla ajaloo jooksul on Mustjala osavald esimesena esitanud volikogule otsuse eelnõu. Ja seda mitte minu initsiatiivil vaid kümnete kohalike elanike survel, kes näevad ja teavad täna kindlalt, et vallavolikogu liikmed ja valitsuskoalitsioon ei arvesta kohalike inimeste huvidega, vaid töötavad neile otseselt vastu, eelistades ja „kaitstes“ mõne üksiku suvise „külalisesineja“ või riigi rahakoti najal oleleva kohaliku huve.
Mustjala osavallakogule ei esitatud seisukoha andmiseks vallavalitsuses salaja sündinud uut otsuse eelnõud Varese sadama planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Ja keegi julgeb rääkida veel eetilisest käitumisest!
Selle praegu kõne all oleva otsuse eelnõu palus osavallal esitada Saaremaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro isiklikult, vastuseks Pahapilli külarahva ettepanekul koostatud osavallakogu pöördumisele. Viisakas vormis esitatud palve nõudis viisakat vastust. Ja saigi valda saadetud osavallakogu esimehe allkirjaga uue otsuse eelnõu. Korraks käis peast läbi, et selle Tiiu Aro palve vastuseks võiks olla konkreetne ja lühike sõim, sest sellest palvest kumas läbi intriig, mis saigi kulminatsiooni Mehis Tulga artiklis.
Olete te kunagi kuulnud, et mõni ametnik või poliitik tunnistaks oma viga või eksimust? Seda ei ole. Nad jäävad endale lõpuni kindlaks ja raiuvad kui rauda, et kui midagi ei meeldi, kaevake kohtusse. Pahapilli küla elanikud leidsid, et Saaremaa valla ametnikud on nende soovide ja plaanide vastu eksinud ja pöördusidki neid esindava organi – osavallakogu poole. Osavallakogu, kelle ülesandeks ongi eelkõige seista oma piirkonna inimeste huvide eest, otsustas ja kasutas oma seadusest tulevat õigust ja koostas uue volikogu otsuse eelnõu. Ja sellistele pöördumistele kirjutabki ja peabki kirjutama alla osavallakogu esimees. Nii saigi tehtud.
Lugedes lehest valla probleemidest jääb mulje, et vallavalitsus koos volikoguga ei ole kaugeltki oma ülesannete kõrgusel. Nii kurdavad Pammana poolsaare elanikud, et pidid pettuma valla tegevusetuses. Rannaaugu sadamat on parandatud vallaametnike tarkusele tuginedes ja eriti küüniline tundub olevat Vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Olari Vainokivi seisukoht, et töid sai teostatud asjatundliku järelevalve all. Kuid kui sadam lagunes laiali, siis ei olnud ju järelevalve asjatundlik? Siinkohal võiksin nõu anda nendele „asjatundjatele“, sest Varese sadama renoveerimisel arvestati just nimelt kohalikke olusid, millest valla esindajad midagi teada ei soovinud.
Ka Muratsi küla elanikud ähvardavad valda kohtuga ja Leisi osavallakogu esimehe Margus Pajuste sõnul suhtub vald osavallakogu liikmetesse nagu lasteaialastesse. Kuid Mustjala osavallakogu liikmed ei lase endaga nii käituda ja koostasid ise volikogu otsuse eelnõu. Ma loodan südamest, et ka teiste osavaldade inimesed võtavad sellest eeskuju ja hakkavad jõuliselt oma piirkondade elanike huvide eest seisma.
Ärimehena, kes teab, kuidas raha seina saab, olen vaidlustanud Saaremaa vallavolikogu otsuse kohtus ja mitte pugenud kohalike elanike seljataha. Varsti saame teda, kas Eesti on õigusriik või on ka suvaõigus ja parteiline onupojapoliitika jõudnud sisse murda Eesti kohtusüsteemi.
Ühe tuntud politoloogi suust on kõlanud tõdemus, et aasta pärast ei mäleta keegi, mida sinust kirjutati. Kas varastasid ise või varastati sinult. Peaasi, et nimi on õigesti kirjutatud ja selle eest suur tänu Mehis Tulgale.
HARRY RAUDVERE BLOGI 