Autor: Harry
Hüüdnimi Eestlane 5. osa ilmus
Hea Lugeja!
Toomase seiklused jätkuvad uue “Hüüdnimi Eestlane. 5” raamatus.
Kuulasime Teie kriitikat ja tagasiside ning sellest osast alates on sarjal uus toimetaja – andekas kirjanik Piret Bristol.
Loe, mida kirjutas Piret Bristol:
Selle raamatu peategelasteks on loomulikult kaunid naised, suur raha ja seiklused. Kõik juhtub 20. sajandi üheksakümnendate aastate alguse Eestis. Kehtib veel Vene raha, aga juba on tehtud nelja mehe ettepanek (1987), on tegutsenud Rahvarinne, on Toomepead rünnatud (1990) ning vanad kommunistid püüavad hakata nina uue tuule järgi seadma. Politsei asemel on ametis veel miilits. Asutatud on esimesed kooperatiivid ja Eesti hakkab tasakesi Nõukogude Liidust välja triivima. Selline huvitav kompott moodustabki Harry Raudvere raamatu ajaloolise tausta. Romaanis, mis on juba viies selle pealkirjaga teos, liiguvad asjad omasoodu, keskendudes peategelase Toomas Jugapuu elule ja heitlustele.
Raamatu geograafiline haare hõlmab Viljandit, Irkutskit, Taid, Milaanot; Moskvat ja Tallinna. Küllap jäi mõni koht ka nimetamata. Toomas ajab äri Eestis ja uurib võimalusi nii Venemaal kui ka laias maailmas ning kohtub selle käigus paljude huvitavate inimestega. Neid kohtumisi raamistavad tema elufilosoofia ning läbinägelikud tähelepanekud selle kohta, kus asub Eesti reaalajas ja millisesse tulevikku riik on teel. Meie siin kolmkümmend viis aastat hiljem saame võrduseks ka mõelda, kuhu me oleme jõudnud – kõigi praeguste sündmuste juured on minevikus. Samas saab kaasa elada peategelase dünaamilisele eluvoole, kus üks seiklus ajab teist taga ja hinegtõmbepause ei näe naljalt peategelane ega ka lugeja. Nagu iga korralik seiklusjutt paneb raamat ootama järge ja on kindlasti hea meelelahutus kõigile, kes otsivad suvepuhkusele kaasa paksu romaani. Juba praegu aukartust- äratavate mõõtmetega romaanisari ei lõpe veel viienda osaga.
Elu huvitavatest keerdkäikudest
Tere, üle pika aja!
Kui ausalt öelda, siis pole tahtnud oma blogisse tükk aega midagi postitada. Mitte sellepärast, et ei oleks olnud midagi öelda aga polnud lihtsalt vähimatki soovi nendel teemadel kaasa rääkida, mida peavoolumeedia ja liberaalne maailmavaade peale suruvad. Elu ise eraldab terad sõkaldest ja hakata siin aasima kellegi suhtumist või väljaütlemisi on täiesti mõttetu tegevus ja sulaselge aja raiskamine. Loe edasi “Elu huvitavatest keerdkäikudest”
Hüüdnimi Eestlane. 4 MÜÜGIL
Kaua oodatud ja palavalt nõutud järg menuromaanile “Hüüdnimi Eestlane.4” on jõudnud raamatulettidele.
“Hüüdnimi Eestlane. 4” saad soetada siit:
Rahva Raamat
Apollo
Harry Raudvere tõsieluaineline ajastutruu seiklussari „Hüüdnimi Eestlane“ jätkub köidehaaval tänasesse päeva, mida me kõik ühiselt alles loome.
Selles köites siin oleme 1980ndate Eestis, Venemaal ja Ukrainas. On fosforiidisõja eelne kooperatiivide, imestamise ja ärastamise aeg.
Toomas Jugapuu töötab majandi juristina, õpib Tartu Riiklikus Ülikoolis juurat ning kooperatorina paigaldab valvesignalisatsioone ja satelliidikausse. Tom tassib sõbralike vennasrahvaste juurest kohvritäite kaupa tehnikat, mida tossikeste jaoks olemaski pole. Olenemata sellest, kas ta on ilusal vabanemiseelsel isamaal või Kiievi bordellis, võtab ta, kui antakse. Ja kui juba, siis palju.
Seiklusliku tõsieluka tuules koos Tomiga 09 roolis tuhandeid kilomeetreid läbides satume sovtransavtodest mööda sõites ülesküntud uudismaale ja platele, saame ohtrasti keppi ja peksa – ja ohkame hämmastunult: elus oleme!
Raudvere on Toomast läbi surmasuu ja üle naiste saates küüniline, aga aus.
Lehmakese kommid ja Dostojevski teoste uued tõlgendused aina tulevad liinilt – pärast Harry karmilt naljakaid kirjeldusi teame, kuimitu tärni oli Aserbaidžaani konjakil tegelikult.
Võime nimetada Toomast spekulandiks ja kaabakaks – raju alfaisasena on ta igas pulmas peigmees kuid IME ja nälgivad loomad on tema jaoks võimalus. Õppigem sellelt sangarilt, kes on elus ja inimlik nagu rahvuseepose Kalevipoeg – jah, teeb tükati päris hulle inetusi – aga on ehe ja usutav. Mees.
Isemajandava Eesti teooria kävitas imelise väljumise nõukogude liidust –kinnikeeratud kraanide tõttu kidumine meenutas praegust ikalduse ja sõjaseisukorra aega, mil kuldkalad aetakse vardasse ja ükssarvikud tehakse vorstiks.
Kui oled mees, samastud selle ürgisasega. Naisena sündinuna lõpetad lugemise armununa – ühtlasi meeliskled: kas mina suudaksin sellise Tooma taltsutada?
Kõik on võimalik. Kui oled kaotanud usu, lootuse ja armastuse – tule siia raamatusse. Ja sa leiad mida vajad!
Toimetaja Kati S. Murutar
Bürokraatia selgroog tuleb murda!
Allolev kohtuotsus on küll ühe Nõmmel asuva maja ehitusloa kohta, kuid selle teadvustamisel on oluliselt laialdasem mõju – tegemist on pretsedenti loova lahendiga, mis loodetavasti annab ka teistele abi oma õiguste eest seismisel. Palju on kirutud, kuivõrd kaua menetletakse Tallinna linnas ehituslube, detailplaneeringutest rääkimata. Mingid seaduses etteantud tähtajad ei loe linnabürokraatidele midagi. Nad tunnevad endid karistamatutena ja mõnitavad sõna otseses mõttes ettevõtlikke inimesi, kelle tegevus on paljudel juhtudel aastateks alusetult peatatud. Loe edasi “Bürokraatia selgroog tuleb murda!”
Liigne uudishimu pole kunagi heaks osutunud…
Tavatsetakse öelda, et inimene plaanib aga läheb ikka nii nagu ette on määratud. Nii ka minuga. Tahtsin jõuda teise dimensiooni aga tuleb välja, et sinna ei ole mul niipeagi asja.
Loomulikult oleks ma lihtsalt uudistanud ja tulnud siis tagasi aga nagu selgus, tõsiste asjadega nalja ei tehta ja kes on kord üle piiri läinud, selle tagasiteed enam ei ole.
Seega olen jälle täie tervise juures olemas ja teeme siis neid tegusid, milleks oleme suutelised. On need siis väikesed või suured teod, see polegi enam meie otsustada. Aeg näitab ja on meie kõikide jaoks õiglaseks kohtunikuks.
Põhiseadusest uue nurga all
Mul oli suur õnn ja rõõm viibida 17. jaanuaril 2023. aastal Riigikogu Põhiseaduskomisjoni istungil. Mitte lihtsalt niisama vaid ikka kutsutuna kui petitsiooni „Põhiseadusliku korra tagamiseks. Ei mingeid eel- ega e-valimisi.“ Loe edasi “Põhiseadusest uue nurga all”
Head uut aastat, seltsimehed!
Mis köidab uuel alanud aastal kõige rohkem meie rahva meeli? Ma ei räägi üksikutest edukatest inimestest, kes on sotsiaalselt kindlustatud, ega ka ametnikest, kes ripuvad kramplikult riigi nisa otsas, et sellest viimaseid rahatilku välja imeda. Ma räägin meie oma rahvast, kelle keelt ja kultuuri oleme oma konstitutsioonis vandunud läbi aegade ennastsalgavalt kaitsta. Loe edasi “Head uut aastat, seltsimehed!”
Uuest aastast olla siis kaluritel õnn õuel ja toidupotid tühjad
Olen läbi MTÜ Saarte Kalanduse liige. Mitte aktiivne liige, sest kui sinu lemmiktegevuseks ei ole ei kohaliku kalakuninga urruauku noolida, siis poole mõtet sinna oma nägu näidata. Tühi töö ja ajaraisk.
Kuid informatsiooni jagavad nad lahkelt ja nii potsataski mu postkasti tegevjuhi Heino Vipi poolt saadetud teade:
Tere lugupeetud liikmed!
Mida siis ei teinud eelmised keskkonnaministrid, tegi ära Madis Kallas.
Lühidalt: 2023. aastal vähendatakse püügivõimalusi kõikidel rannakaluritel 15%. Vähendamine ei puuduta ainult kastmõrdu.
Kui Kalapüügiseadust ei suudeta sel aastal muuta, jäävad need kalurid, kellel on 10 võrku, püügiloast 2023. aastal ilma.
Igatahes, saarlastele võib õnne soovida. Nad oskasid enesele valida õige vallavanema, kes jätkab oma küündimatut ja arulagedat tegevust hetkel küll ministrina aga väidetavad teadjad sosistavad, et ministrikohaga selle mehe ambitsioonid ei piirdu.
Selle peale ütleks küll, et Jumal hoia Eestimaad. Aga ta ei hoia, sest iga rahvas on oma valitsejaid väärt. Need sajad saarlased, kes valimistel juba eelnevalt läbikukkunud vallavanemale hääled andsid said täpselt seda, mida väärisid. Palavad õnnesoovid kõikidele sotsiaaldemokraatide kummardajatele!
Selle laiali saadetud määruse projektis torkas silma veel üks detail. Saaremaa kutseline kalur maksab ühe nakkevõrguga 2023. aastal 2,28 eurot aga tavaline rannarahvas peab maksma nädala püügiõiguse eest 7 eurot, ehk siis 365 eurot aastas.
Üks euro püügipäeva kohta ei olekski vahest palju aga seda eurot tahaks maksta just selle päeva eest, millal saab ka reaalselt võrku lasta. Ostad 7 euro eest nädalaks püügiõiguse ja merele saad ainult ühel päeval, sest loodusega ei ole mõtet rinda pista.
Aga seda kõike tehakse ikka meie eneste huvides.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kui vanajumal mõistust jagas, olid sportlased trennis.
Uus raamat – “Taanilinna Ajuhiiglased”
Raamatust “Pahapulli Pahalased” tuntud tegelase Lonni seiklused jätkuvad, seekord Taanilinnas.
Illustratsioonid joonistanud Erki Evestus.
Raamatu hind – 36 eurot. Hinnale lisandub transport. Raamatu ostusoovist kirjuta raamatud[ät]raudvere.ee
Proloog
Maailm on hulluks läinud.
Kaine mõistus on inimkonna minetanud.
Globaalseks imperialistlikuks ideoloogiaks kujunenud koloniaalpoliitika on kokku kukkumas, ähvardades lömastada kogu inimkonna.
Faktipõhine käsitlus on asendunud kõikvõimalike uskumuste ja arvamustega, moodustades absoluutse tõe, mille järgmine on ametlikult riikidele ja rahvastele kohustuseks.
Liberaalsuse sildi all rünnatakse rahvusriikide põhiväärtusi, mis on senini taganud rahvuskultuuride säilimise ja arenemise.
Konstruktiivsed dialoogid on asendunud valitseva ideoloogilise ühiskonnamudeli õigustamisega. Tõde eiratakse ja süsteemi repressioonide ohvriks langevad need, kes kutsuvad järgima mõistuse häält.
Lokkab bürokraatia diktatuur ja poliitiline omavoli.
Kujunemas on uusorjanduslik kord.
Me ei ole orjarahvas. Me oleme viikingite järeltulijad.
Valus on saada nägijaks. Nii valus, et seda valu suudavad vähesed taluda.
Suudavad taluda ja seista meie kõikide eest.
Nii ka raamatu peategelane Lonni, kellest saab väärikas kodanik.