Lugesin mina neljapäevasest, 8. augusti ajalehest Saarte Hääl arvamuslugu Varese Sadama rekonstrueerimise kohta (LINK) ja kohe tekkis ka omal soov sellel teemal järjekordselt midagi arvata.
Arvamusloost jäi kõlama seisukoht, et varese Sadama lähinaabruses elavad inimesed on kõik sadamasse plaanitud tuulegeneraatori vastu. See ei ole kaugeltki nii. Vastu on ainult lehes mainitud Krista Saarna ja Tiit Vimberg ning perekond Ritterid, kes kuulu järgi olevat juba oma elamise Pahapilli külas maha müünud. Ja seda kindlasti mitte täna olematu tuulegeneraatori põhjustatud müra ja visuaalse reostuse tõttu. Mind paneb tõsiselt imestama nende inimeste seisukoht, kui nad väidavad, et nad ei ole Varese Sadama arendamise vastu. Silme ette kerkivad laimavad ja sadama arendust mõnitavad artiklid ajalehtedes ja sotsiaalmeedias. Samuti nende poolt tekitatud pahatahtlik naftareostus sadamast väljaveetud pinnases ja lõputud kaebused kõikvõimalikesse instantsidesse. Kahetsusväärne on ka asjaolu, et sadama teemat arutatakse pidevalt ilma omanikule ja arendajale sõna andmata. Ka see on üheks näiteks plaanipärasest ja pahatahtlikust tegevuses.
Saarna ja Vimberg on veendunud, et sadamat saab arendada ka ilma sellesse tuulegeneraatorit planeerimata. Selles osas võib neil õiguski olla. Loomulikult saab, kuid Varese Sadam ei ole oma olemuselt lihtsalt sadam, kus seisavad juba täna kalapaadid ja mida külastavad tulevikus mereturistid. Varese Sadam on läbi aegade olnud sadam, mille lahutamatuks osaks on tööstushooned ja tootmine. Ilma nende hooneteta ja äriplaanita ei oleks üldse olnud mõtet ette võtta sadama rekonstrueerimist. Ettevõtluses on iga tegevuse aluseks majanduslikud põhjendused ja tööd Varese Sadamas ei ole selles suhtes erandiks.
Mõeldes antud olukorrale tekib paratamatult küsimus, et millises riigis me siis tegelikult elame. Kas meie ettevõtmisi ja tegemisi juhivad kellegi mõtted, isiklikud sümpaatiad ja arvamused või reguleerivad meie ettevõtluskeskkonda ikkagi riigis kehtivad seadused? Minuni jõudnud kuulduste järgi on nii mõnigi tänane valla funktsionäär ja poliitiline konkurent solvunud minu otsekohestest väljaütlemistest. Kasutada aga oma ametipositsiooni isikliku solvumise väljaelamiseks on pehmelt öeldes äärmiselt väiklane. Kuid ometegi tänane reaalsus.
Lugesin Mustjala osavallavolikogu esimehena läbi väga põhjalikult Saaremaa valla arengukava eelnõu aastateks 2019 -2030. Selles on seatud prioriteediks kolm strateegilist eesmärki:
- Saare maakonnas on parim elukeskkond Eestis koos majandusarengut toetava ettevõtluskeskkonnaga.
- Saare maakonnas kasutatakse taastuvenergiat olulises mahus, tagatud on energia varustuskindlus.
- Saare maakond on ühendatud Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt vajadustele vastavate ja kvaliteetsete ühendustega.
Tänane tegevus Varese Sadamas vastab üks ühele arengukava eesmärkidega. Uuringud ja pädevad ametiasutused on tõendanud, et sadamas läbiviidavad tegevused koos tuulegeneraatoriga ei halvenda ka läheduses elavate inimeste elukeskkonda. Tuulegeneraator toodab taastuvenergiat, mis on lõppkokkuvõttes oluliselt odavam kui maksta ülekande- ja ampritasusid praegu veel monopoolsele elektrifirmale. Kohapeal toodetud elektrit saab kasutada tootmises, muutes toodangu konkurentsivõimelisemaks ja selle abil on võimalik lahendada ka piirkonna teravaid tööhõiveprobleeme. Ei lahkuks inimesed oma kodukohast, kui neil oleks väärilised ja väärtustatud töökohad. Kui inimesed ei oleks saanud juba täna sadamat korda tehes leiba lauale, siis kuidas seda sadamat üldse oleks renoveeritud? Varese Sadama rekonstrueerimine saab olla ainult terviklahendus, mis lahendab ka kohalikke teravaid sotsiaalprobleeme. Iga inimene, kes suudab lahtiste silmadega ringi vaadata ja näeb juba täna tehtut, peaks sellest aru saama.
Kogu selle tantsu kestel Varese Sadama ümber ootan lausa põnevusega Saaremaa vallavolikogu otsust sadama planeeringu kehtestamise kohta. Sellest otsusest saab välja lugeda ainult üht – kas Saaremaa valla arengukava aastateks 2019 – 2030 on dokument, mis seab saarlastele reaalsed tegevussuunad, või on ta lihtsalt sõnad paberil, mille võib rahumeeli rulli keerata ja prügikasti visata.
HARRY RAUDVERE BLOGI 