Tunnistan ausalt, et sündisin 23. novembril 1958. aastal Elva linnas. Olen abielus ja mul on lapsed.
Oma elu jooksul olen õppinud majandust, õigus- ning sotsiaalteadusi ja olnud palju aastaid ettevõtja. Olen Tallinnas juhtinud suurt riigihaiglat ja töötanud üle kümne aasta Nõmme Sotsiaalmaja direktorina.
Olin mitu aastat Keskerakonna Nõmme piirkonna esimees ent lahkusin vabatahtlikult erakonnast, sest minu maailmavaade ei sobinud kokku nimetatud erakonna poliitikaga.
Olen olnud mitme rahvusvahelise firma juhtorganites ja töötanud edukalt erinevate projektide elluviimisel.
Täna olen ettevõtja ja Tartu Hoiu-laenuühistu nõukogu liige.
Eesti on meie, eestlaste, kodumaa. Üks ja ainumas. See on lapike maakeral, kus peaksime tundma end kindlalt ja julgelt. Ei ole oluline, kes on meie sõbrad või vaenlased – täna vastutame rahvana oma laste ja lastelaste ees, et ka neil oleks päris oma kodumaa. Ja ka nende lastel.
Iga väikerahva esindaja peabki olema oma hingelt natsionalist, rahvuslane. Kaitsma oma sünnimaad, keelt ja kultuuri. Mina, Harry Raudvere, olen oma kodumaa patrioot.
Ma ei saa leppida, et meie vabadusi üritatakse piirata ja meie riiklikku suveräänsust ohustatakse nende poolt, kes nimetavad end meie sõpradeks. Ma ei saa anda oma elu ja oma laste saatust nende inimeste otsustada, keda ma ei usalda.
Iga Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohustus on teha kõik temast sõltuv, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsima jäämine ning areng tema ajalooliselt määratletud maa-alal, et ka selle maa keel taevani tõustes üles võiks igavikku endale otsida. Ja seda igavikku ei tule endale kelleltki lunida, välja kaubelda, andes samas ära midagi olulist. See igavik tuleb endale kätte nõuda ja kui vaja, siis selle eest ka veriselt võidelda! Või kuidas me muidu, ilma vereta, oleksime saanud oma riigile saja-aastase mineviku?
Et seista kogu oma jõu ja mõistusega meie ideaalide eest, kõikide eestimaalaste eest, kandideerin ma Euroopa parlamenti, et seal võidelda Eesti õiguse eest olla Eesti ja jääda Eestiks, mõelda ja otsustada oma olemist ise ja mitte kelleltki küsida, kuidas istuda või astuda.
Ma kandideerin ise ja üksi, rahva nimel, et ükski partei ei saaks mulle öelda, mida tohib ja mida ei tohi.
Ma lähen võitlema seda võitlust ise ja üksi, aga ma leian endale liitlasi omasuguste hulgast ja uskuge, neid ei olegi nii vähe!
Ma vastutan oma tegude eest ise ja üksi, oma naha ja karvadega ja ma ei kavatsegi pugeda kellegi selja taha ega oma vastutust peita anonüümsesse otsustajate ringi!
Lõpetuseks meenutaksin Rudolf Rimmelit:
“Kui peab valima poliitika ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima enda ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima mitme rahva vahel, tuleb valida oma rahvas.”
Need on kuldsed sõnad, rahva ja rahvuse tugevuse ja elujõu võti! Selle nimel tasub võidelda isegi siis, kui see oleks viimane võitlus!
Teie üksikkandidaat nr. 163 – Harry Raudvere
HARRY RAUDVERE BLOGI 