Head inimesed!
Üksikkandidaadina Riigikokku kandideerimisel olen kokku puutunud asjaoludega, millele ei ole varem tähelepanu pööranud, sest mind ei ole need teemad kunagi varem otseselt puudutanud. Usun, et teie hulgast paljudele on alljärgnev piisavalt mõtlemapanev ja vahest isegi üllatav, sest selle taga peitub erakondade juhtfiguuride soov kõigele vaatamata kindlustada oma isiklik positsioon ühiskonnas.
See on meie, pealtnäha demokraatlikus ühiskonnas äärmiselt muret tekitav tendents, kus nagu mõnes totalitaarses ühiskonnas on grupp seltsimehi kindlustanud enese jaoks süsteemi, mis väikeste variatsioonidega tagab nende organisatsiooni püsima jäämise võimu juures. Küsimus ei puuduta otseselt ühtegi konkreetset erakonda vaid meie riigi kõrgemasse riigiorganisse valimise süsteemi tervikuna.
Miks ma nii saan väita? Aga esitaks sellepärast, et üksikkandidaat saab kandideerida ainult temale elukoha järgi kindlaks määratud valimispiirkonnas. Erakond saab seevastu koguda enesele hääli üle terve riigi. Tegemist ei ole ju pelgalt riigiorganiga, mille ülesandeks on reguleerida kohaliku elu küsimusi vaid Riigikoguga, seadusandliku organiga, mille tegevus mõjutab otseselt kõiki eestimaalasi.
Seega oleks õiglane valimissüsteem selline, mis lubaks üksikkandidaadil olla valitud terves riigis, mitte ainult kindlaks määratud piirkonnas.
Analoogilisi piiranguid rakendatakse ka kohtadel üksikkandidaadi sõnumi levitamisel. Näiteks Kadi Raadio valimisnimekirjade esinumbrite valimisdebatile on kutsutud ainult erakondade esindajad. Üksikkandidaadil on keelatud sellest osa võtmine, kuigi üksikkandidaadil peavad olema seadusega tagatud võrdsed õigused. Kuidas või kellega veel saaks siis üksikkandidaat avalikkuse ees väidelda põhimõttelistes ja maailmavaatelistes küsimustes, et tuua avalikkuse ees välja senise erakonnapoliitika vead ja möödalaskmised ? Üksikkandidaadil võimaldatakse osaleda ainult kahes konkreetse, etteantud teemaga väitluspaneelis, kuid see ei ole kaugeltki piisav kõikide oma seisukohtade väljendamiseks. See kinnitab veelkord, et erakondade liidrid kardavad objektiivset kriitikat ja elimineerivad juba eos võimalikud ründed nende ilmeksimatuse ohustamisel.
Lisaks üksikkandidaadi ahistamisele oma sõnumi levitamisel, saavad Riigikogus olevad erakonnad valimiskampaania läbiviimiseks suuri summasid otse riigi eelarvest, ehk kõik riigi maksumaksjad on kohustatud neile maksma juba selle eest, et nad lihtsalt eksisteerivad, rääkimata nende töö kvaliteedist. Riigikokku pürgijad peavad leidma ise oma sõnumi levitamiseks katteallikaid, mis seab Riigikogu valimistel osalevad kandidaadid juba eos äärmiselt ebavõrdsesse olukorda.
Riigikokku pääsenud erakondade ülesanne ei ole parasiteerida maksumaksjate arvel vaid erakonna ülesandeks on pakkuda oma riigis terviklikku poliitikat, mille selgusele ja avatusele tuginedes toetab seda rõhuv osa elanikkonnast. Tänaseni ei ole me seda näinud ning üksikkandidaadi roll Riigikogus oleks juba eos juhtida ühiskonna tähelepanu meie väikest rahvusriiki ohustavatele tendentsidele, mis sünnivad erakondade tagatubades ja tihtilugu võõrvõimu mõjuagentide õhutusel. Mujal maailmas tavatsetakse seda nimetada poliitiliseks korruptsiooniks.
Seega, head valijad! Kui soovite tõeliselt muutusi meie riigi kiivakiskuvas poliitikas ja ei taha kuulda erakondade kiidulaulu üksikutele edulugudele ega kiruda isekeskis – et välispangad viivad meie raha riigist välja, et meie sotsiaal- ja tervishoiusüsteem meid ei rahulda, et ametnike omavoli võtab võimust – siis andke valimistel oma hääl üksikkandidaadile.
Ärge kartke! Teie poolt antud hääl ei lähe kaotsi!
Harry Raudvere
Üksikkandidaat
1189
HARRY RAUDVERE BLOGI 