Mulle helistas Meie Maa ajakirjanik ja küsis kommentaare Saaremaa vallavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni 18. aprillil toimunud koosoleku otsuste kohta.
Kuna ma ei olnud näinud komisjoni istungi protokolli ega sellega ka tutvunud, ei osanud algul eriti midagi arvata. Aga kui kuulsin, et üheks päevakorrapunktiks oli Varese sadama planeeringu arutelu ning komisjon olevat otsustanud, et planeeringut võib edasi menetleda ilma tuulegeneraatorita, siis hakkas mind kui sadama arendajat huvitama, millest on tingitud komisjoni omapärane seisukoht.
Kuna minu poole pöördus ikkagi ajakirjanik, kes tahtis edastada minu kommentaare lugejatele, siis võiksin arvata, et minu kommentaarid ehitus- ja keskkonnakomisjoni otsuse kohta ületavad avaliku huvi piiri ning kui kenasti küsitakse, siis tuleb ka vastata.
Kohus on otsustanud
Esiteks torkas silma, et nimetatud koosolekule olid kutsutud Pahapilli küla elanikud Tiit Vimberg, Krista Saarna ja Ulme Muld. Millegipärast ei pidanud komisjoni esimees Mihkel Undrest, kes koosolekut juhtis, vajalikuks koosolekule kutsuda ei arendajat ega ka planeerijat. See on otseselt vastuolus avaliku halduse põhimõtetega, mis näeb ette kõigi osapoolte kaasamist tähtsate küsimuste arutamisel.
Undresti tegevust võib tõlgendada kaheti.
Esiteks – kas tegu on lihtsalt oskamatusega avalikku haldust puudutavate teemadega tegelemises? Teiseks – või on küsimus hoopis korruptiivsemat laadi arusaamades, kus teatud kokkulepete või hüvede saamise nimel on ametnik teinud kellelegi soodustusi või vältinud kohustuslikke toiminguid? Kaldun arvama viimast, kuna ta ignoreeris eelnevalt kohtumist Varese sadama esindajaga.
Samas üllatas protokollist loetud valla ehitus- ja planeeringuosakonna seisukoht, et Varese sadama planeering ei vasta Mustjala valla külade üldplaneeringule. Huvitav, kas nad tulid ise selle peale või käskis neil keegi nii arvata?
Ehitus- ja planeeringuosakonna töö kvaliteedist räägib seegi, et juba teine spetsialist ei ole nõus osakonnas edasi töötama. Samas juhiksin lugejate tähelepanu pisiasjale, et jõustunud kohtuotsusega on selle osakonna seisukoht juba ammu ümber lükatud. Paremaks mõistmiseks esitan väljavõtte halduskohtu 13.10.2017 otsusest asjas nr 3-16-2394:
18. Põhjendamatu on ka kaebaja (Ulme Muld) etteheide, et ehitusloa andmisel ei ole arvestatud tema huvidega. On ilmne, et ehitusloa realiseerimise tagajärjeks olevad mõjutused kaebajale on vähesed. Avalik huvi sadama rekonstrueerimise vastu, mis väljendub selgelt ka üldplaneeringus, samuti sadama kinnistu omaniku huvi sadam tööle panna selliselt, et see majanduslikult otstarbekas oleks, on igal juhul kaalukamad kaebaja huvist selle vastu, et projekti sellisel kujul ei realiseeritaks. Vastustaja ei ole ehitusloa andmisel huvisid valesti kaalunud või mõnda kaebaja erilist huvi väljendavat asjaolu tähelepanuta jätnud.
Mutikesed otsustavad?
Ulme Muld on jätkuvalt ja järjepidevalt vaidlustanud kõik Varese sadamaga seonduvad haldusaktid ning ka viimasel ehitus- ja keskkonnakomisjoni koosolekul käsitletud teema on olnud eelnevalt pikalt ja põhjalikult kohtus arutlusel, kusjuures kohtuotsused on jõustunud arendaja kasuks.
Selguse mõttes tuleb lisada, et Ulme Muld kaotas alles hiljuti järjekordse kohtuasja, milles ta vaidlustaski ehitustegevuse Varese sadamas ning tema suhtes on algatatud täitemenetlus kohtukulude väljanõudmiseks arendaja kasuks.
Komisjoni seisukohti lugedes tekib tunne, et oleme siin Saaremaal jõudnud praeguse valitsuskoalitsiooni juhtimisel mõistatuslikku ajajärku, kus ruum paindub, aeg hakkab tagurpidi käima, riigi seadused on kaotanud jõu ning kohtuotsused ei loe midagi!
Varese sadama planeeringut on menetletud planeerimise lähteülesande alusel. Selle menetlemise käigus on kaasatud palju erinevaid ametiasutusi, kes on tutvunud planeeringu lahendustega ja leidnud, et planeering on vastavuses kehtivate seaduste ja kohalike oludega ning on sellele tuginedes ka planeeringu kooskõlastanud.
Nüüd kutsutakse aga mingisse pealtnäha autoriteetsesse komisjoni kokku kolm külaelanikku ja leitakse üheskoos, et kõik see, mida on planeeringu eelneva menetlemise käigus tehtud, ühtäkki enam ei päde! No mis pagana pärast on siis üldse seadustesse sisse kirjutatud planeeringu läbiviimise kord?
Korraldame siis tulevikus Saaremaa elu oma seaduste alusel hoopis selliselt, et vajadusel saavadki turuväravas kokku kolm kõbusat mutikest ja otsustavad, kas ikka spaahotelli Meri numbritube võib korteriteks ehitada või mitte ja kas see on planeeringuga kooskõlas või mitte?
Tundub, et ikka ei ole kooskõlas – miks muidu peab vallavanem Madis Kallas komisjoni ees esinema ja selle liikmeid veenma?
Käsitletava koosoleku 15. punkti ettekandja pani vaieldamatult Saaremaa uuele õigusloome ajastule nurgakivi. Nagu juba mainisin, kandis selle punkti ette vallavanem Kallas. Ma ei mõista, milles seisnes vallavanema motiiv hakata konkreetsete eraettevõtjate suuvoodriks. Kas see oli tingitud sellest, et koalitsioonikaaslase ja koosoleku juhataja Mihkel Undresti lähikondlased olid spaa ümberehitusest otseselt huvitatud ning palkasid vallavanema komisjoniliikmeid ära rääkima või moosima?
Jäämäe veepealne osa
Et lugejad saaksid vallavanema käitumisest ja küsimuse olemusest selgema pildi, põikan korraks Edgar Savisaare korruptsiooniskandaali süüdistuste juurde. Nimelt süüdistati Savisaart ühes korruptsiooniepisoodis selles, et ta küsis Tallinna linnapeana ühelt oma osakonna töötajalt, kuidas ja kui kaua menetletakse ühe tema tuttava materjale. Prokuratuur nägi selles pisidetailis linnapea korruptiivset käitumist.
Kas Saaremaal võib avaliku võimu esindaja esineda eraettevõtja eestkostjana nii avalikult ja see ei ole korruptsioon? Võib-olla ei ole tõesti, kui selline käitumine tugineb sotsiaaldemokraatlikule maailmavaatele, mis on mürgitatud keskerakondlikust korruptsiooniihast.
Ametnike hämarad teod olid üheks põhjuseks, miks tulin viimastel kohalikel valimistel välja oma valimisliiduga Meie Saaremaa. Juba siis võis karta, et suures vallas muutub olukord parteilaste juhtimisel veelgi katastroofilisemaks.
Episoodid, millest siin kirjutasin, on jäämäe veepealne osa – saarlastele jagub veel küllaga üllatusi. Viimane aeg oleks hakata mõtlema, kas tahaksime pärast riigikogu valimisi selliseid isikuid ka riigitüüri juurde.
artikkel: Meie Maa
HARRY RAUDVERE BLOGI 