Hüüdnimi EESTLANE

“Hüüdnimi EESTLANE. 5” NÜÜD MÜÜGIL!

Rahva Raamat  Apollo Raamatukoi

Selle raamatu peategelasteks on loomulikult kaunid naised, suur raha ja seiklused. Kõik juhtub 20. sajandi üheksakümnendate aastate alguse Eestis. Kehtib veel Vene raha, aga juba on tehtud nelja mehe ettepanek (1987), on tegutsenud Rahvarinne, on Toomepead rünnatud (1990) ning vanad kommunistid püüavad hakata nina uue tuule järgi seadma. Politsei asemel on ametis veel miilits. Asutatud on esimesed kooperatiivid ja Eesti hakkab tasakesi Nõukogude Liidust välja triivima. Selline huvitav kompott moodustabki Harry Raudvere raamatu ajaloolise tausta. Romaanis, mis on juba viies selle pealkirjaga teos, liiguvad asjad omasoodu, keskendudes peategelase Toomas Jugapuu elule ja heitlustele.

Raamatu geograafiline haare hõlmab Viljandit, Irkutskit, Taid, Milaanot; Moskvat ja Tallinna. Küllap jäi mõni koht ka nimetamata. Toomas ajab äri Eestis ja uurib võimalusi nii Venemaal kui ka laias maailmas ning kohtub selle käigus paljude huvitavate inimestega. Neid kohtumisi raamistavad tema elufilosoofia ning läbinägelikud tähelepanekud selle kohta, kus asub Eesti reaalajas ja millisesse tulevikku riik on teel. Meie siin kolmkümmend viis aastat hiljem saame võrduseks ka mõelda, kuhu me oleme jõudnud – kõigi praeguste sündmuste juured on minevikus. Samas saab kaasa elada peategelase dünaamilisele eluvoole, kus üks seiklus ajab teist taga ja hinegtõmbepause ei näe naljalt peategelane ega ka lugeja. Nagu iga korralik seiklusjutt paneb raamat ootama järge ja on kindlasti hea meelelahutus kõigile, kes otsivad suvepuhkusele kaasa paksu romaani. Juba praegu aukartust- äratavate mõõtmetega romaanisari ei lõpe veel viienda osaga.
Piret Bristol, kirjanik ja toimetaja

“Hüüdnimi EESTLANE. 4” NÜÜD MÜÜGIL!

Rahva Raamat Apollo Raamatukoi

Harry Raudvere tõsieluaineline ajastutruu seiklussari „Hüüdnimi Eestlane“ jätkub köidehaaval tänasesse päeva, mida me kõik ühiselt alles loome.

Selles köites siin oleme 1980ndate Eestis, Venemaal ja Ukrainas. On fosforiidisõja eelne kooperatiivide, imestamise ja ärastamise aeg.

“Hüüdnimi EESTLANE. 3” 

Rahvaraamat Apollo Raamatukoi

Loe katkendit raamatust “Hüüdnimi Eestlane.3”

Jätkuvad raamatukangelase Toomas Jugapuu seiklused müstilisel Nõukogudemaal.

Vaatamata kõikidele takistustele, mida elu pidevalt peakangelase teele veeretas, hakkavad mõistatused tasapisi lahenema. Tõe otsingul satub ta pidevalt ja täiesti ootamatult kõikvõimalesse seiklustesse, kust terve nahaga pääsemine ei eelda ainult kainet mõistust ja ratsionaalset käitumist vaid ka omajagu õnne.

Keerulised inimsuhted ja uued intrigeerivad tutvused hoiavad üleval pidevalt pinget, millele saabub lahendus alles raamatu viimsetel lehekülgedel.


“Hüüdnimi EESTLANE. 2” 

“Hüüdnimi EESTLANE. 2” NÜÜD MÜÜGIL!

Rahvaraamat Apollo Raamatukoi

Loe “Hüüdnimi EESTLANE 2.osa” esimest peatükki SIIT.

Jätkuvad raamatukangelase Toomas Jugapuu seiklused müstilisel Nõukogudemaal.

See oli aeg, kus hoomamatut soovunelmat kannustas teostamatu idee ja kunstlikult loodud ühiskonnamudel hävitas üksikisiku initsiatiivi. See oli aeg, mil taevani küündiv ülekohus ja hukutav lauslollus olid muudetud elunormiks. See oli aeg, mil vaatamata üleüldisele hullusele leidus käsikäes nii kurbust ja rõõmu, kui ka leina ja armastust. Seal oli asju, mida oli sõnadega võimatu seletada, ja asju, mis olid sõnadetagi selged. Kuid vaatamata kõigele elasid ka sel ajal inimesed, kes trotsides igapäevaseid eluraskusi, uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda. Raamatu “Hüüdnimi Eestlane. 2” tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel. Ka nii elati. Kui keegi lugejatest peaks end samastama mõne tegelaskujuga, siis lohutage ennast teadmisega, et tegemist on ilukirjandusliku teosega.

“Hüüdnimi EESTLANE” 1.osa

Rahvaraamat Apollo Raamatukoi

Minu lapsed on korduvalt küsinud, et kuidas te seal nõukogude ajal ikkagi elasite. Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Niipalju kui on tolle aja inimesi, niipalju on ka erinevaid kogemusi. Olid erinevad ajad ja kombed. Erinevad ametid ja arusaamad. Mina ei ole näinud oma silmaga stalinismi kuritegusid ega tundnud repressioone. See oli siis juba ajalugu. Mina nägin teistsugust Nõukogude Liitu. Nägin riiki mis sõi iseenneast sabast ning kõike, mis selles riigis kiiva kiskus. Nõukogudemaal võis leida kõike. Oli taevani küündivat ülekohut ja hukutavat lauslollust. Oli kurbust ja leina ning armastust. Oli asju, mida oli sõnadegagi võimatu seletada ja ka seda, mis oli sõnadetagi selge. Inimesed elasid, vaatamata igapäevastele raskustele ja uskusid. Uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda. Kuid üks asi on kindel. Need, kes austasid tööd, kellel oli pea õlgadel ja käed ei kasvanud tagumikust välja, need elasid tolle aja kohta hästi. Eriti veel siis kui ei ületanud õhkõrna punast joonekest, millest üleastumine oleks esile kutsunud riigi pahameele.

Raamatu “Hüüdnimi Eestlane” tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel. Ka nii elati. Kui keegi lugejatest peaks end samastama mõne tegelaskujuga, siis lohutage end teadmisega, et tegemist on ilukirjandusliku teosega.