Hüüdnimi Eestlane 5. osa ilmus

Hea Lugeja!

Toomase seiklused jätkuvad uue “Hüüdnimi Eestlane. 5”  raamatus.
Kuulasime Teie kriitikat ja tagasiside ning sellest osast alates on sarjal uus toimetaja – andekas kirjanik Piret Bristol.

Loe, mida kirjutas Piret Bristol:

Selle raamatu peategelasteks on loomulikult kaunid naised, suur raha ja seiklused. Kõik juhtub 20. sajandi üheksakümnendate aastate alguse Eestis. Kehtib veel Vene raha, aga juba on tehtud nelja mehe ettepanek (1987), on tegutsenud Rahvarinne, on Toomepead rünnatud (1990) ning vanad kommunistid püüavad hakata nina uue tuule järgi seadma. Politsei asemel on ametis veel miilits. Asutatud on esimesed kooperatiivid ja Eesti hakkab tasakesi Nõukogude Liidust välja triivima. Selline huvitav kompott moodustabki Harry Raudvere raamatu ajaloolise tausta. Romaanis, mis on juba viies selle pealkirjaga teos, liiguvad asjad omasoodu, keskendudes peategelase Toomas Jugapuu elule ja heitlustele.

Raamatu geograafiline haare hõlmab Viljandit, Irkutskit, Taid, Milaanot; Moskvat ja Tallinna. Küllap jäi mõni koht ka nimetamata. Toomas ajab äri Eestis ja uurib võimalusi nii Venemaal kui ka laias maailmas ning kohtub selle käigus paljude huvitavate inimestega. Neid kohtumisi raamistavad tema elufilosoofia ning läbinägelikud tähelepanekud selle kohta, kus asub Eesti reaalajas ja millisesse tulevikku riik on teel. Meie siin kolmkümmend viis aastat hiljem saame võrduseks ka mõelda, kuhu me oleme jõudnud – kõigi praeguste sündmuste juured on minevikus. Samas saab kaasa elada peategelase dünaamilisele eluvoole, kus üks seiklus ajab teist taga ja hinegtõmbepause ei näe naljalt peategelane ega ka lugeja. Nagu iga korralik seiklusjutt paneb raamat ootama järge ja on kindlasti hea meelelahutus kõigile, kes otsivad suvepuhkusele kaasa paksu romaani. Juba praegu aukartust- äratavate mõõtmetega romaanisari ei lõpe veel viienda osaga.

Piret Bristol,
kirjanik ja toimetaja


Rahva Raamat
Apollo
Raamatukoi

Hüüdnimi Eestlane. 3

Mul on siiralt hea meel, et saan lõpuks vastata paljude lugejate küsimustele, millal ilmub kultusromaani “Hüüdnimi Eestlane” kolmas osa.

Tänaseks on käsikiri valmis ja edastatud toimetamiseks. Kõikide eelduste kohaselt peaks raamat jõudma müüki oktoobrikuu esimesel poolel.

Loodan südamest, et romaani tegelaste seiklused ja läbielamised ei jäta ühtegi lugejat ükskõikseks. Elu on vahetevahel julm, kuid tihti ka täis meeldivaid üllatusi ja rõõmu.

Lisan äratundmiseks katkendi romaanist, et ootamine oleks veidikenegi põnevam. Loe edasi “Hüüdnimi Eestlane. 3”

Krutskeid täis “Pahapulli Pahalased” nüüd saadaval!

Tähelepanu! Tähelepanu!

“Pahapulli Pahalased” on krutskeid täis ja poodides saadaval.

Vabandame lugejate ees, arvestades üllatuslikult suurt nõudlust ja piiratud trükiarvu, kõikidele soovijatele Pahalasi ei jätku.

Ja kindlasti hoidke esmaspäeval, 20.05 silma peal Harry Facebook-i lehel! Midagi põnevat on tulekul…

Kes esmaspäevani kannatada ei jaksa, saab oma Pahalased koju haarata Apollo või Rahvaraamatu kauplustest.

“Pahapulli Pahalased”

Eessõna

Tõsielulisel fantaasial põhinevale rannarahva poolt suust suhu edasiantavatele juttudele.

Illustraator Erki Evestus.

Lutsu-vääriline Pahapulli rahvas

Eestlastel ei ole enamasti naabritega hästi.
Selle igihalja tõsiasja on Tammsaare jäädvustanud üha taas-elustatava „Tõe ja õiguse“ Andrese ja Pearu suhtesasina. Sama sassis on tänase Maarjamaa seisud – saared kaasa arvatud.
Mitte talude, vaid suisa külade, ilma- ja silmavaate pikkuses-laiuses sõidavad siitmaarahva suusad üha risti. Sarvitsi-rinnutsi kokku läinud arvamisi ja suhtumisi, tahtmisi ja tegemisi oleks väga lihtne kurjaks groteskiks kirjutada. Eestis on seni olnud vaid üks suurmeister, kes on ka kõige mannetumad mehed ja moorid osanud üles sõnastada vaimuka sõbralikkuse ja andestava elutarkusega. Oskar Luts.

Nüüd on meie kirjarahva seas Lutsu-vääriline karakterite kirjeldaja. Läbinägelik ja humoorikas. Heatahtlik ja suuremeelne. Mõistev ja andestav.
Ehkki Pahapulli kompleksikägarad, jotakotid ja madalalaubalised kõige ja kõigi kartjad-torpedeerijad on tegelikult täielised progressi pidurid, on Harry Raudvere sellest põlvepikku jamast üle. Aga ei sõida üle. Ajab oma asja – ning lõbustab nii ennast kui lugejat sellest kirjutamisega, mida nägeb-kogeb.

Harry ei anna hinnanguid – ta kirjeldab meisterlikult, kui haiged on inimesed – ja kui lootusetult nad vaenavad haigeks kõik, kelle püüdlustele ja unistustele nad ajuvabalt, aga seda veendunumalt vastu sõdivad. Vampiirid.

Pahapulli lugudega tõestab Harry Raudvere – oma „Hüüdnimi Eestlane“ raamatusarjaga juba lugejate lemmikuks saanud – kui Suur Mees ta tegelikult on. Igas mõttes.

Tema sõna-joonistatud inimtüübid on maitsekalt ja naljakalt ligraansed. Tema jäädvustatud majanduslikud- poliitilised-psühholoogilised arutlused on lihtsad ja ehtsad.
Pahapulli lugudesse hõlmatud eestlaste minevik-olevik-tulevik on tänase hetke dokument. Lahe lugemine, äratundmisrõõm ja -kurbus ning kaasamõtlemise kuldvara.

Saagu see tuju tõstev saare-saaga teie lugemislauale, hea rahvas viikingitest vippideni.

Kati Saara Vatmann
Toimetaja