Rubriik: Hüüdnimi Eestlane

Hüüdnimi Eestlane 5. osa ilmus

Hea Lugeja!

Toomase seiklused jätkuvad uue “Hüüdnimi Eestlane. 5”  raamatus.
Kuulasime Teie kriitikat ja tagasiside ning sellest osast alates on sarjal uus toimetaja – andekas kirjanik Piret Bristol.

Loe, mida kirjutas Piret Bristol:

Selle raamatu peategelasteks on loomulikult kaunid naised, suur raha ja seiklused. Kõik juhtub 20. sajandi üheksakümnendate aastate alguse Eestis. Kehtib veel Vene raha, aga juba on tehtud nelja mehe ettepanek (1987), on tegutsenud Rahvarinne, on Toomepead rünnatud (1990) ning vanad kommunistid püüavad hakata nina uue tuule järgi seadma. Politsei asemel on ametis veel miilits. Asutatud on esimesed kooperatiivid ja Eesti hakkab tasakesi Nõukogude Liidust välja triivima. Selline huvitav kompott moodustabki Harry Raudvere raamatu ajaloolise tausta. Romaanis, mis on juba viies selle pealkirjaga teos, liiguvad asjad omasoodu, keskendudes peategelase Toomas Jugapuu elule ja heitlustele.

Raamatu geograafiline haare hõlmab Viljandit, Irkutskit, Taid, Milaanot; Moskvat ja Tallinna. Küllap jäi mõni koht ka nimetamata. Toomas ajab äri Eestis ja uurib võimalusi nii Venemaal kui ka laias maailmas ning kohtub selle käigus paljude huvitavate inimestega. Neid kohtumisi raamistavad tema elufilosoofia ning läbinägelikud tähelepanekud selle kohta, kus asub Eesti reaalajas ja millisesse tulevikku riik on teel. Meie siin kolmkümmend viis aastat hiljem saame võrduseks ka mõelda, kuhu me oleme jõudnud – kõigi praeguste sündmuste juured on minevikus. Samas saab kaasa elada peategelase dünaamilisele eluvoole, kus üks seiklus ajab teist taga ja hinegtõmbepause ei näe naljalt peategelane ega ka lugeja. Nagu iga korralik seiklusjutt paneb raamat ootama järge ja on kindlasti hea meelelahutus kõigile, kes otsivad suvepuhkusele kaasa paksu romaani. Juba praegu aukartust- äratavate mõõtmetega romaanisari ei lõpe veel viienda osaga.

Piret Bristol,
kirjanik ja toimetaja

Rahva Raamat
Apollo
Raamatukoi

Hüüdnimi Eestlane. 3

Mul on siiralt hea meel, et saan lõpuks vastata paljude lugejate küsimustele, millal ilmub kultusromaani “Hüüdnimi Eestlane” kolmas osa.

Tänaseks on käsikiri valmis ja edastatud toimetamiseks. Kõikide eelduste kohaselt peaks raamat jõudma müüki oktoobrikuu esimesel poolel.

Loodan südamest, et romaani tegelaste seiklused ja läbielamised ei jäta ühtegi lugejat ükskõikseks. Elu on vahetevahel julm, kuid tihti ka täis meeldivaid üllatusi ja rõõmu.

Lisan äratundmiseks katkendi romaanist, et ootamine oleks veidikenegi põnevam. Loe edasi “Hüüdnimi Eestlane. 3”

“Hüüdnimi Eestlane”

Minu lapsed on korduvalt küsinud, et kuidas te seal nõukogude ajal ikkagi elasite.

Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Niipalju kui on tolle aja inimesi, niipalju on ka erinevaid kogemusi. Olid erinevad ajad ja kombed. Erinevad ametid ja arusaamad. Mina ei ole näinud oma silmaga stalinismi kuritegusid ega tundnud repressioone. See oli siis juba ajalugu. Mina nägin teistsugust Nõukogude Liitu. Nägin riiki mis sõi iseenneast sabast ning kõike, mis selles riigis kiiva kiskus.

Nõukogudemaal võis leida kõike. Oli taevani küündivat ülekohut ja hukutavat lauslollust. Oli kurbust ja leina ning armastust. Oli asju, mida oli sõnadegagi võimatu seletada ja ka seda, mis oli sõnadetagi selge.

Inimesed elasid, vaatamata igapäevastele raskustele ja uskusid. Uskusid helgemat tulevikku ja vihkasid sõda.

Kuid üks asi on kindel. Need, kes austasid tööd, kellel oli pea õlgadel ja käed ei kasvanud tagumikust välja, need elasid tolle aja kohta hästi. Eriti veel siis kui ei ületanud õhkõrna punast joonekest, millest üleastumine oleks esile kutsunud riigi pahameele.

Raamatu “Hüüdnimi Eestlane” tegevus põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel. Ka nii elati. Kui keegi lugejatest peaks end samastama mõne tegelaskujuga, siis lohutage end teadmisega, et tegemist on ilukirjandusliku teosega.